Diagnoos: adrenaliini defitsiit!

Tõsi – suur osa ekstreemspordialasid on pigem suvised, ometi on talvelgi piisavalt palju huvitavaid võimalusi, et panna süda hoogsamalt põksuma nn punase trassi väärilise kiirusega.

Skijöring 

Meenutab sõitu lumesaani ja koerarakendiga, ainult et … saani pole. On hoopis suusad. Ajalooliselt on suusatajat mööda lund või jääd vedanud koerad või hobune. Võistlused skijöringus toimuvad peaaegu igas riigis, kus talved on lumised. Kõige varem pääseb skijöringu rajale Venemaal (Kalevala, Karjala), kus koerarakendiga veetaval suusatajal tuleb läbida 440 ülipõnevat kilomeetrit. Tänapäeval kasutatakse vedava jõuna ka mototransporti, mis kuulub skijöringu kõige populaarsema viisi juurde praegu näiteks Lätiski.

„Kelgutamine” labidaga 

See on justnagu mäest alla sõitmine ja istumise all on mingi suvaline alus. Nagu lapsepõlveski, aga juba uuel tasemel – põhimõte on sama, aga tolle aluse asemel on … labidas. Idee sündis üle 40 aasta tagasi, kui suusakuurortide töötajad kasutasid sellist sõidutehnikat ühest kohast teise liikumise hõlbustamiseks. Tänapäevastel võistlustel saavutab selle ala eliit kiiruse isegi kuni 112 km/h. Ka Lätis pole labidal kelgutamine midagi uut. 2013. aastast on peetud Sigulda bobi- ja kelgurajal võistlusi Shovel Race, mis iga hooajaga meelitavad juurde üha uusi huvilisi. 2015.–2016. hooaja üldliider meeste arvestuses on Aigvars Eglītis (kiirusrekord 74,3 km/h), naiste arvestuses Ance Jankava (69,8 km/h), paarissõidus Kristaps Turauskis ja Gunita Turauska (77,5 km/h).

Ice Cross Downhill 

Kiireim spordiala (uiskudel) maailmas, mis ühendab kiiruisutamist, lumelauakrossi ja kiirlaskumist. Jäärada, millel sportlased võistlevad, võimaldab kuni 600 m pikkust mäest laskumist. Rada üllatab nii oma järskude kurvide kui ka ootamatute tõusudega. Esimesed Ice Cross Downhilli võistlused toimusid 2001. aastal Stockholmis, 2010. aastal aga korraldati juba esimesed maailmameistrivõistlused Red Bull Crashed Ice. Võistlustel saavutavad sportlased kiiruse üle 50 km/h. Selle spordiala puhul on esikohal suurepärane uisutamisoskus, mistõttu tegelevad sellega ainult elukutselised sportlased, esmajoones hokimängijad. 2015. aastal võitis meeste arvestuses maailmameistritiitli kanadalane Scott Croxall ja naiste arvestuses soomlanna Salla Kyhala.

Lumesurf 

Lumesurf on tekkinud lume- ja lohelaua muutumise tagajärjel. Ehkki lumesurf nõuab füüsilist jõudu samapalju kui lohesurf ehk lohetamine, on tegemist siiski igale entusiastile suhteliselt vabalt kättesaadava spordialaga. Varustusse kuuluvad lumelauduri rõivad ja laud ning lohesurfi lohe. Lumelaua asemel võib kasutada ka suuski või uiske. See spordiala ei nõua spetsiaalset territooriumi või rada, kus sellega tegelda – pole tarvis isegi mäge, piisab suurest ja avarast alast, kus pole puid, elektriposte või muid takistusi. Selge see, et vaja on ka sobivat tuult. Kõrgeim pilotaaž, mis selle spordiala puhul saavutatav, on võrreldav paraplaanilennuga, sest edukalt sooritatud hüpe võib kesta minuti või isegi kauem.

Lumejalgrattasõit ehk ski biking 

Ski biking, skibobbing ehk sõitmine lumejalgrattaga on ala, mida peetakse üheks lihtsaimaks ekstreemspordialaks. Võib öelda, et see on suusatamise ja BMXi rattaga sõitmise ühendus, pluss väike motospordi nüanss. Lumejalgratta ajalugu ulatub 19. sajandi teise poolde, mil ratas sai Alpide piirkonnas eriti populaarseks ühest kohast teise liikumise vahendina, millega sai kergesti läbida pikki distantse ja vedada ka pagasit. Jalgratast ja lumejalgratast ühendasid toona küll vaid väline sarnasus ja nimetus, tänapäevane lumeratas näeb välja täpselt nagu jalgratas, mille rattad on lihtsalt suuskadega asendatud.

Sõit lumekajakiga 

Sõit kajakiga mööda kiiret ja kärestikulist jõge on nagunii üsna raskesti prognoositav ja emotsioone põhjustav tegevus. Kuid nüüd kujutage ette, et laskute selle väikese suletud tüüpi paadikesega – sellise värskelt vahatatuga – alla lumisest mäest. Aeruga võite küll veidi kontrollida paadi libisemise suunda, kuid vaha tõttu libiseb sõiduk väga suure kiirusega. Need, kes tõsiselt ihaldavad võimsaid adrenaliinikoguseid, peavad usinalt otsima mõnda suusakuurorti Alpides, kus kajakkimine lubatud. Selle ala toetajate hulk on väike, kuna sõiduki raske juhtimise tõttu on sõidu tulemust tõepoolest võimatu ette näha. Kuid kui alustuseks sobivad ka Baltikumi künkad, on olemas võimalus osaleda Red Bulli korraldatavatel võistlustel Red Bull Snow Kayak, mida on juba peetud siinsamas, naaberriikides Eestis ja Lätis.

Tekst: Agnese Ludzīte