Marko Kaljuveer: golf peab jõudma Eestis tippu | Sportland Magazine

Jaga „Marko Kaljuveer: golf peab jõudma Eestis tippu“

Marko Kaljuveer: golf peab jõudma Eestis tippu

Millises seisus oli Eesti Golfi aasta algul ja mis on selle ajaga muutunud?

Tegemist on ju väikese alaliiduga, kuid minu visioon oli väga selge: viia golf Eestis seitsme tippala hulka nii mängijate arvu, mõjukuse kui ka nähtavuse poolest. See pole lihtne, aga ma näen golfis suurt potentsiaali ja vaikselt liigume oma eesmärkide poole. Ala on maailmas nii suurte traditsioonidega, mis näitab, et mingi võlu selles peitub.

Märtsis rääkisite, et koostamisel on golfi arengukava 2020. aastani. Kui kaugel on kava nüüd ja mida see täpsemalt ette näeb?

Arengukava on valmis ja esimene eesmärk on kasvatada golfimängijate arv viieaastaga 10 000 mängijani (praegu mängib Eestis golfi hinnanguliselt 3000 inimest – EGL). Lisaks tahame korraldada palju suurvõistlusi – näiteks järgmisel aastal toimub Eestis EM – ning korraldada neid kõrgel tasemel.

Olulisel kohal on ka noormängijate kasvatamine. Lõime projekti nimega Team 2020, mille eesmärk on, et Eesti golfmängija jõuaks Tokyo olümpiamängudele. Otsime ka raha, et kuulutada välja konkurss Eesti koondise peatreeneriametikohale; tema hakkaks juhendamaU15, U18 ja täiskasvanute koondist. Teeme suurt tööd, et Eesti golf jõuaks arengutasemelt Euroopale lähemale.

Kas räägime Eesti või välistreenerist?

Meie poole on pöördunud mitu välistreenerit, kes on andnud nõu. Meile on soovitatud kindlasti leida Eesti taustaga treener, kellel poleks noorematega suheldes keelebarjääri ning kellel oleks piisavalt ambitsiooni midagi tõesti ära teha. Tahamegi leida inimest kodumaalt ning ideaalis toetaksid teda väliskonsultandid. Ring, kelle seast raha saades treenerit valima hakkame, pole küll suur, kuid teeme seda suurima hoolega. Treener peab olema tippjuht, kes oskab suhelda ja tiimi juhtida, tema leidmiseks on moodustatud spetsiaalne viieliikmeline komisjon.

Kui palju kulub golfiliidu juhtimisele aega? Milline näeb välja presidendi tavaline tööpäev?

Olen sada protsenti golfile pühendunud. Meie töökorraldus on küll selline, et kontor asub Audenteses, ent tegelikult on see seal, kus parasjagu viibid, suhtlus käib pidevalt. Suvel oleme muidugi golfiväljakutel, näiteks käisime sel aastal TV3 golfirubriigiga kõik väljakud läbi. Olen nüüd hästi kursis Eesti golfi rõõmude ja muredega.

Väga palju olen hakanud panustama golfiturismi arendamisse. Eestist peaks saama paik, kuhu tahetakse tulla golfi mängima. Kui tekivad rahalised võimalused, unistame reklaamist Eurospordis, kuid töötan selle kallal, et vähemalt järgmise aasta Emist teeks kokkuvõtvaid saateid Viasat Golf. Kahjuks Eesti Olümpiakomitee meid praegu veel ei toeta ja ka kultuuriministeerium teeb seda minimaalselt ning põhitulud tulevad golfiklubidelt. Usume aga, et varsti mõistavad kõik: golf pole lauamäng, vaid maailmas väga kõva sõna, millesse onmõistlik panustada.

Kui suur potentsiaal on Eestil kui golfiturismi maal?

Väga suur. Eesti on taskukohane ja kompaktne – paljud head väljakud asuvad lähestikku. Soomlased käivad meil juba usinasti mängimas, kuid praegu töötangikoos EAS-iga selle nimel, et ka rootslased jõuaksid siia.

Mind pani üllatama statistika, et koguni 71 protsenti rootslasi pole Eestis mitte kunagi isegi käinud ja neil on seal umbes 600 000 golfimängijat.

Alustame just (september 2015 – toim) kampaaniaga Stockholmis, kus käime suure telgiga läbi seitse Stockholmi lähistel asuvat golfiväljakut. Telgis, mis kannab nime Hole 19, tutvustame Eestit ja siinseid golfimängimise võimalusi ning loosime näiteks kõikide külastajate vahel välja preemiapaketi neljale Eestisse golfi mängima. Väikese riigi kohta on meil üsna hulgaliselt golfikomplekse.

Kas on juba ka midagi uut plaanis?

Tallinna linnaväljaku projekt on endiselt päevakorral. Koostöös rahvusvahelise alaliidu ja Tallinna linnaga ning erakapitali toel võib Tondiraba jäähalli kõrvale linnaväljak kerkida. Töö selle nimel käib ja õnneks on linna meelestatus väga positiivne.

Miks üldse peaks tulema golfi mängima?

Golf on suurepärane sportlik ajaveetmisevorm, millega käib tugevalt käsikäes sotsiaalne pool ja selle kaudu on võimalik tutvuda uute inimestega. Mina näiteks satun tihti mängima inimestega, keda ma ei tunne, ning kuna mulle meeldib suhelda, siis sobib see väga hästi. Lisaks on golf mäng terveks eluks: võid alustada 5-aastaselt ja mängida kuni 80. eluaastani välja.

Et kõik golfirajad läbi mängida, tuleb kõndida 10 kilomeetrit, mis annab ka korraliku füüsilise koormuse. Golf on nõudlik ja üldsegi mitte kerge ala.

Milline on Eesti golfi tase? Kui kaugel oleme tipust?

Hetkel on meie ainus profimängija Mark Suursalu, kuid järelkasv on väga lootustandev. Eesti meistrivõistlustel sai kuldmedali 20-aastane Sander Aadusaar, teine oli 14-aastane Carl Hellat ja kolmas 15-aastane Mattias Varjun. Noormeestevanus tekitab optimismi. Kõige teravamasse tippu jõudmine on väga raske, sest konkurents on tihe, aga kui väikse Islandi jalgpallikoondis pääses EM-ile, alistades seejuures kaks korda Hollandi, siis miks ei peaks miljonilise rahvaarvuga Eestis mõni golfimängija maailma tippu jõudma? Tuleb leida see lihvimata teemant ja läikima lüüa.

Oled kauaaegne kirglik jalgpallifänn. Kumb juhtub varem: kas Eesti golfimängija OM-ile või jalgpallikoondis MM-ile?

Optimistina võin selgelt välja öelda: jalgpallikoondis jõuab 2018. aastal Venemaal peetavale MM-ile ja Eesti golfimängija 2020. aastal Tokyo OM-ile. Aga miks mitte?

Vaata ka: instagram.com/sportlandeesti #minaviitsin

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Spordiaasta tähed selguvad varsti

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus