Avasta Eestimaad ratta sadulas | Sportland Magazine

Jaga „Avasta Eestimaad ratta sadulas“

Avasta Eestimaad ratta sadulas

Paljud õpivad rattasõidu selgeks päris pisikestena, alguses abiratastega ja siis juba vanemate julgestusega kahel rattal. Nii mõnelgi on oma lugu, kuidas kodukandis sai rattaga naabruskonda avastatud või järsust mäest alla sõidetud. Rattasõit ongi pugenud vaikselt iga eestlase südamesse. Kes eelistab seda trenniks, kes linnas liiklemiseks, kes matkamiseks.

Ja tõepoolest, pikki vahemaid on rattaga tore matkata, sest tänu sellele saab rohkem avastada. Roheliste rattaretkede korraldaja Peep Veedla teab omast kogemusest, et igasugune liigutamine on kasulik ja rattasõiduga saavad hakkama kõik. „Kui ei hakka kihutama, vaid sõita rahulikult, saab sellega igaüks hakkama. Nii ongi roheliste rattaretkedel osalejaid igas vanuses, väikelastest seenioriteni,“ lausub ta.

Roheliste rattaretked

Esimese roheliste rattaretke idee sündis 1987. aasta sügisel Lahemaa rahvuspargis saunalaval seoses tol ajal päevakorral olnud fosforiidisõjaga. „Lahemaa noored mehed Tiit Hunt ja Valdur Lahtvee käisid selle idee omakorda välja Kadrina spordikompleksi saunas, kuhu olin kutsunud kokku Rakvere rajooni keskkonnakaitsest huvituvad noored. Plaan oli moodustada noorte keskkonnakaitse töörühm ning sellest seltskonnast kujuneski rattaretke ette valmistades välja Virumaa Klubi,“ meenutab Peep. „Esialgu pühendusime vaid rattaretkele „Kuidas elad, Virumaa?“, mis oli mõeldud konkreetselt fosforiidikaevandamise vastu võitlemiseks. Seda, et rattaretkest saab pikaajaline traditsioon, ei osanud tookord keegi aimata.“

Roheliste Rattaretk
Foto: Heiko Kruusi

Tõepoolest, praegu on roheliste rattaretked pigem rahulik kulgemine jalgrattal, eesmärgiga tutvuda igal aastal uue piirkonnaga Eestimaal, koguda teadmisi selle ajaloost ja tänapäevast, lahata alati ka mõnd laiemat keskkonnateemat, nautida head muusikat ning olla koos sõprade ja perega looduse keskel. Selle aasta maikuus juhiti retkelised radadele, kuhu neist suurem osa ise ei satuks. Näiteks käidi külas Ivo Linnal ja Villu Veski Muhu muusikatalus. Sõideti ka laialehises metsas, kus metsaalune on kaetud karulaukudega, ning vurati ajaloolistel munakiviteedel.

Järgmine roheliste rattaretk „Kuidas elad Narva?“ toimub 2020. aasta maikuus. Seniks aga võta Eestimaa kaart välja, pane kokku mõnus marsruut, kutsu kaasa mõned sõbrad ja minge jalgrattal kodumaad avastama!

Rattaga rattaparki

Kui otsid aga rahuliku matka kõrvale rohkem adrenaliini, siis keera juhtraud Baltikumi kõrgeimale tehismäele Kiviõlis, kuhu on rajatud võimas Sportlandi rattapark. See on ka sealse seikluskeskuse kõige suurem atraktsioon, sest selle osad asuvad mööda mäe jalamit ja nõlvu laiali. Rattapark koosneb neljast komponendist, mille hulgast leiab iga (vähemalt 4-aastane) rattasõiduhuviline enda adrenaliinivajadust rahuldava atraktsiooni.

Rattapargis asub näiteks Eestis üsna ainulaadne asfaldil pumptrack, kus saab sõita tõukeratta, BMX-ratta, maastikuratta, rula või rulluiskudega. „Pumptrackon maailmas üha rohkem populaarsust koguv rattarada, kus viraažidel, lainelistest hüpekatel ja vabas vormis küngastel sõitmise eesmärk on raja läbimisel võimalikult vähe vändata ja hüpetega võimalikult kiiret hoogu koguda,“ selgitab Kiviõli seikluskeskuse arendaja Janek Maar.„Tehniliselt õige sõidu puhul võimaldab inertsimoment suurendada kiirust igal raja lainel.“

Pumptrack Foto: Kiviõli Seikluskeskus
Pumptrack Foto: Kiviõli Seikluskeskus

Igale oma rada

Tuhamäe kui Baltikumi kõige kõrgema mäe ümberkujundamine on loonud suurepärased eeldused ka mägirattaalade harrastamiseks. Lisaks juba varem välja ehitatud „hullude“ downhill-PRO radadele, mis nõuavad spetsiaalset downhill-ratast ja selle väga head valitsemisoskust, ning eelmisel suvel avatud asfaldil pumptrack’ile avanevad sel suvel kaks mõnusat kulgemist pakkuvat freeride-rada. Väiksem family track asub talvisel algajate suusanõlval ja pakub rahulikumat mäest alla sõitu. Suurem rada on juba osavamatele sõitjatele, kes suure suusatõstukiga mäest üles suudavad sõita ja mööda kilomeetrist fun-liini alla kruiisida.

Millise rattaga minna?

Pumptrack’il saab sõita tõuke- või jooksurattaga, BMX-rattaga, rulaga või rulluiskudel. Mäestlaskumise freeride-radadel saab sõita tavaliste maastikurataste või spetsiaalsete downhill-ratastega. Kel oma ratast ei ole, saab rentida kohapealt pumptarck’i jaoks tõukerattaid, BMX-rattaid ja ka vajalikku kaitsevarustust. „Mäestlaskumise radadel sõitmiseks rendime ka suuremaid ja väiksemaid maastikurattaid. Kogu kvaliteetse rattavarustuse paneb välja meie hea partner Sportland, kes riietab juba aastaid ka kogu keskuse personali,“ lausub Janek.

Foto: Kiviõli Seikluskeskus
Foto: Riho Kirss

Red Bull Pump Track Kiviõlis

Red Bull Pump Tracki maailmakarikasarja etapp Eestis selgitab välja kiireimad ratturid, kes esindavad Eestit rahvusvahelises finaalis, kus osaleb üle 20 riigi. Kvalifikatsioon toimub 17. augustil Kiviõli seikluskeskuse pumptrack’i rajal. Osalemiseks peab olema võistluse ajal vähemalt 16-aastane.

Maailmakarika finaali pääsevad neli kiireimat sõitjat, kes selgitatakse välja soolosõitude käigus. Esikoha võitjale on see reis tasuta. Täpne toimumispaik avaldatakse peagi, kuid eelmisel aastal krooniti maailmameistrid USAs Arkansases.

Miks veel tasub Kiviõlli minna?

Kiviõli elamuspark nimetati 2018. aasta parimaks turismiprojektiks Põhja-Eestis, mis peaks andma kindlustunnet ka neile, kes veel Kiviõlis suusatamas pole käinud või varem Ida-Virumaad oma puhkusekohana pole näinud. Samuti on Kiviõli seikluskeskuse lähedal veel hulgaliselt põnevaid külastuspaiku nagu Aidu veespordikeskus, Eesti Kaevandusmuuseum, Ojasaare Golf ja Tulivee rannarestoran.

Kõrvemaa metsad ja suusarajad

Kui rattamatkad ja pargid ei kutsu, võib minna rattaga avastama hoopis harrastajasõbralikke Kõrvemaa rattaradu. Sealsed metsateed ja suusarajad on kõik kividest ja puujuurtest puhastatud ning kuigi Kõrvemaal leidub ka üksjagu künkaid ja oose, on sealsed tõusud peamiselt mõistliku nurgaga. Ohtlikke laskumisi seal ei ole.

„Kõrvemaa on üks puutumatumaid piirkondi Eestis, ja loodus on seal võrratu igal aastaajal.Näiteks täiesti ainulaadne on Kõrvemaal kahtlemata Jussi nõmme looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude armee tegevuse ja seal kordunud põlengute tagajärjel,“ kiidab ekstreemsportlane ning Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses võistluseid korraldav Timmo Tammemäe. „Piirkonnas leidub sadu kilomeetreid rattaga hästi sõidetavaid radu, mis võimaldavad ka tõsisel spordimehel terve päeva sisustada – ja ta ei pea kordagi sõitma uuesti sama teed.“

Foto: Sportland
Foto: Sportland

Tahad võistelda?

Kes soovib end proovile panna, võib võtta nelikürituse raames osa nii triatlonist kui ka rattamaratonist. „Eestimaal toimub häbematult vähe rahvatriatlone, kuhu oleks lisaks saavutussportlastele ja harrastajatele oodatud ka need, kes esimest korda triatloni teevad. Ujumine on lühikene ja kuna meil on tegemist maastikutriatloniga, pole vaja ka spetsiaalset maanteeratast. Seetõttu on see hea võimalus spordipisik hankida,“ kutsub Timmo kõik huvilisi osalema. „Rattamaratonil oleme koondanud parimatest parimad rajalõigud üheks 45 km pikkuseks võistlusrajaks; seal sõidavad nii Eesti tipud kui ka algajad ehk kõik, kes söandavad nii pika raja ette võtta. Julgust saab koguda ka 18km distantsil.“

Timmo kiidab sportlasena rattasõitu väga. „Ratas on üks kiiremaid „kondimootoril“ töötavaid liikumisvahendeid. Sellega pääseb paljudesse kohtadesse, kuhu vähemalt Kõrvemaal ei ole võimalik või lubatud autoga minna. Rattaga tasub seda kõike avastama tulla. Sport on terviseks ja senikaua kuni on tervis, olen ka mina,“ on mees veendunud.

Tekst: Keilit Aedma

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Kõrvemaa triatlon Sportland Eesti oma inimeste silme läbi

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus