Eestlased asuvad suurejoonelisele teadusmissioonile Antarktikasse | Sportland Magazine

Jaga „Eestlased asuvad suurejoonelisele teadusmissioonile Antarktikasse“

Eestlased asuvad suurejoonelisele teadusmissioonile Antarktikasse

Antarktika avastamise 200. aastapĂ€eva suurejooneliseks tĂ€histamiseks asub 11. juulil Kroonlinnast lĂ”unamandri suunas teele 1984. aastal Hollandis ehitatud kahemastiline teraskerega Jongert 24 tĂŒĂŒpi mootorpurjekas Admiral Bellingshausen. Tegemist on praegusaegse Eesti merenduse kĂ”ige suurema Antarktika-missiooniga, millega tĂ€histatakse Saaremaal sĂŒndinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni ajaloolise tĂ€htsusega retke aastapĂ€eva.

PÀrast Kroonlinnast lahkumist plaanitakse esimene peatus Helsingis, kust vÔetakse suund Saaremaale. Randuda kavatsetakse Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, lisaks veel Kopenhaagenis, Inglismaal ning Brasiilias Rio de Janeiros. Mitmel pool on koostöös sealsete meremuuseumidega plaanis oma lugu ka kÔikide huvilistega jagada. Reisi eesmÀrk on juhtida tÀhelepanu kliimamuutustele ning populariseerida mereteadusi.

Projekti veab Tiit Pruuli

EttevĂ”tmist koordineerib maailmarĂ€ndur ja vĂ€simatu seikleja Tiit Pruuli. „Minu visiitkaardile on  kirjutatud Antarktika 200 ekspeditsiooni juht ehk vastutan suures osas kogu korraldusliku poole eest. Loomulikult teen seda heade partnerite abiga, nĂ€iteks laevaehitusega on meid aidanud Saaremaa ettevĂ”te Baltic Workboats ning programmiga on suures osas tegelenud Eesti Meremuuseumi spetsialistid, hĂ€id inimesi ja ettevĂ”tteid on minu ĂŒmber palju,” on Pruuli tĂ€nulik.

Admiral B

MĂ”te Antarktika avastamist just sel viisil tĂ€histada ei sĂŒndinud teps mitte Tiit Pruuli peas. „Ei saa seda au endale vĂ”tta, kuigi tahaks,” muheleb ta ja jĂ€tkab: „Mullu sĂŒgisel avastati, et  Bellingshauseni retkel on tulemas juubel ning ĂŒhistes aruteludes jĂ”udsime sinna, et konverents oleks kĂŒll tore ja mĂ€lestuskivi vahva, aga teha vĂ”iks midagi erilist. LĂ”puks jĂ”udsimegi vĂ€lja merereisi ideeni.”

„Nii hakkasimegi polaaraladele sĂ”iduks sobiva aluse osas ringi vaatama. Esialgu tegime seda Eestis, kus leidub kĂŒll vĂ€ga hĂ€id ja kiireid jahte, kuid kahjuks mitte midagi Antarktikasse minekuks kĂ”lbulikku.Ka kasvas ettevĂ”tja Heiti HÀÀlega suheldes projekt lĂ”puks sedavĂ”rd, et me ei otsinud enam 14 meetrist, vaid 24 meetrist mootorpurjekat ehk siis alust, mille pĂ”hiliseks edasiviivaks jĂ”uks pole ainult purjed. Koos jĂ”udsime ka selleni, et vĂ”iksime oma retkel tegeleda kĂ”igega, mis merega seotud ehk nii ohutuse, ajaloo, bioloogia kui ka kliimaprobleemidega. Reisiks sobiva alusega kohtusime viimaks Barcelonas,” avaldas Pruuli ja lisas, et idee tekkimisest mullu novembris kuni laeva leidmiseni kulus umbes kuu aega.


Kolm vahetuvat kaptenit

Kapteni valimisele lĂ€heneti Pruuli sĂ”nul loominguliselt. „Eestis on professionaalseid meremehi palju, meie mĂ€ngisime sĂŒmboolset mĂ€ngu – kuna lĂ€heme Saaremaal sĂŒndinud Bellingshauseni jĂ€lgedes, siis leidsime vĂ€ikese otsimise peale kolm saarel sĂŒndinud meest – Indrek Kivi, Indrek Lepa ja Meelis Saarlaiu. Esimene töötab jÀÀlĂ”hkuja Botnica kaptenina ning teenib leiba Kanada arktikas, Lepp sĂ”idab Tallinki laevaga Riia ja Stockholmi vahet ja kogenud jahtkapten Saarlaid oli Lennuki ĂŒmbermaailmareisil esimeseks tĂŒĂŒrimeheks,” tutvustab ta ja lisab, et kolme vahetuva kapteni leidmine oli mĂ”istlik kasvĂ”i juba seetĂ”ttu, et sedavĂ”rd lĂŒhikese etteteatamisega oleks kellel iganes keeruline end kogu aastaks töölt vabaks saada.

„Meelis Saarlaid on ettevĂ”tmise juures kĂ”ige pikemalt, temaga ĂŒletame Atlandi ookeani, Lepp alustab sĂ”itu Kroonlinnast, Kivi juhtimisel sĂ”idame Antarktika vetes. Lisaks liitub tiimiga veel ĂŒks sealset piirkonda hĂ€sti tundev professionaal, kes on esimese tĂŒĂŒrimehena sĂ”itnud kruiisilaevadel LĂ”una-Ameerika ja LĂ”una-JÀÀmere erinevate saarte vahet seitse aastat. Mehe nimi on Jaanus Hannes ja tema peaks end koduselt tundma enam-vĂ€hem kĂ”igis olukordades, kuhu me vĂ€hegi sattuda vĂ”ime. Seega kapten, mehaanik ja tĂŒĂŒrimees on meil professionaalid,” vĂ”tab ta teema kokku.

Admiral B

Igal reisijal on oma ĂŒlesanne

Lustireisijaid lisaraskuseks seekord kaasa ei vĂ”eta, seilamise aktiivne osaline on iga mees vĂ”i naine, kes laeva astub. Kui korraga on Admiral Bellingshauseni pardal umbes tosin purjetajat, siis kokku loodetakse ekspeditsiooni jooksul nĂ€ha erinevatel etappidel ĂŒle saja inimese. Nende hulgas on reisi Ă”nnestumisele kaasa aidanud ettevĂ”tete esindajaid, kliima-, mere-, kala- ja linnuteadlasi, aga ka biolooge ning videotehnika spetsialist, kelle töö tulemusel jĂ”uab Telia telekanalite vahendusel vaatajateni reisist kĂŒmneosaline sari. „Meiega sĂ”idavad kaasa kaks Eesti Mereakadeemia esimese kursuse tudengit – Julius Tarand ja Karolina Vaino, kelle silmade lĂ€bi see telesaade pĂŒsti pannaksegi.”

Ohtusid varitseb ookeanil ĂŒksjagu

Kaheks keerulisimaks vĂ€ljakutseks peab Tiit Pruuli kĂŒmnepĂ€evast ĂŒle Atlandi sĂ”itu ning Drake’i vĂ€ina ĂŒletamist, mis on ĂŒks maailma rĂ€ngimaid purjetamispiirkondi. „Troopiliste tsĂŒklonite periood peaks meie 1. novembril algava Atlandi ĂŒlesĂ”idu ajaks lĂ”ppenud olema, loodame rahulikku sĂ”itu. Drake’i ĂŒletades kohtume ilmselt suuremate lainete ja kĂ”vema tuulega. Tehniliselt ja meeskonna vastupidavuse mĂ”ttes saab see ilmselt kĂ”ige raskem osa olema, ka ilmastikutingimusi prognoositakse seal vaid kuus tundi ette. Kui juba Antarktika saarte varju Ă€ra saame, siis lĂ€heb lihtsamaks, kuigi seal hakkavad meid nĂ€htavasti kimbutama jÀÀmĂ€ed. Suurematega on lihtsam, need on radaril kenasti nĂ€htavad, ohtu kujutavad endast vĂ€iksemad, nende puhul ei saa tihti aru, kas ees on lainesĂ€bru vĂ”i jÀÀkamakas,” kirjeldab Pruuli.

Reis kulmineerub Venemaa baasis

Antarktika poolsaarele jĂ”udes on plaan kĂŒlastada erinevate riikide teadusjaamu. „VĂ€ga tĂ€pselt me siiski Bellingshauseni marsruuti ei jĂ€lgi ehk me ei lĂ€he Kuninganna Maudi maa lĂ€histele, kus ta Antarktist silmas. Oleme saanud kutse Ameerika, Argentiina, TĆĄiili, Venemaa ja Briti baasidesse. Seal jĂ€tkub töö, mida me kogu reisi vĂ€ltel teha pĂŒĂŒame, see on rÀÀkida Antarktikas tehtavast teadusest.”

Reisi kulminatsioon on planeeritud 28. jaanuariks (2020). „Loodetavasti esitleme sel pĂ€eval ĂŒheaegselt nii Tallinnas kui Antarktikas Eesti Panga vĂ€lja antavat Antaktika 200. aastapĂ€evale pĂŒhendatud mĂŒnti ja Eesti Posti loodavat marki. TĂ€histamine on planeeritud Bellingshauseni ehk Venemaa baasis. Sellega saab ekspeditsiooni ametlik osa lĂ€bi, filmimeeskond astub laevalt maha ja algab umbes neli kuud kestev kojusĂ”it.

Austusega mere vastu

Tiit Pruuli annab endale aru, et vaatamata pĂ”hjalikule ettevalmistusele on merel riske palju. „Ainult loll inimene vĂ”ib öelda, et tema merd ei karda. Ilmselt pole sel juhul kogetud lainete ja tuulte jĂ”udu ning tuntud koduigatsust. LĂ€hen iga jumala kord merele suure austusega mere vastu. Vaatamata sellele, et meil on moodsad pÀÀsteparved ja satelliitside, jÀÀb see ikkagi ĂŒsna suurte riskidega seotud ettevĂ”tmiseks. Minu ĂŒlesanne on neid riske eelnevalt vĂ”imalikult palju minimeerida.”

Ekspeditsioon saab teoks tÀnu headele partneritele
 
Mereoludega paremaks kohanemiseks lĂ€bis pĂ”himeeskond Reval Marine & Offshore Training treeningkeskuse merepÀÀste koolituse, sealt sai me laev ka jĂ€ises vees elus pĂŒsimiseks vajalikud termoĂŒlikonnad ning pÀÀstevestid. PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide juhendamisel said kĂ”ik osa esmaabi koolitusest. „Õppisime, kuidas elustada, haavu Ă”mmelda ning uppujat pÀÀsta.” LÀÀnemere suurim laevafirma Tallink ostis laevale purjed, Telia tagab meile ĂŒhenduse koduga ning aitab sidearvete tasumisega ning tĂ€nu Sportlandile on kĂ”igil olemas Helly Hanseni purjetamisriiete kollektsioonid kĂ”ikide kliimavöötmete jaoks ehk troopikast Antarktikani. Samuti saame sĂŒĂŒa palju kodust toitu ja jooki – Tartu Milli kama, PĂ”ltsamaa Felixi suppe, Kalevi ĆĄokolaadi, Eesti Pagari „Polaartorte“, Liviko „Starterit“. KAFO paneb meile kaasa 100 kilo kohvi ja palju teed, Tactical Foodpack annab kĂŒlmkuivatatud pakitoite tormipĂ€evadeks ja Antarktikas ette vĂ”etavateks matkadeks.

Saa osa ajaloolise tÀhtsusega retkest!

Antarktika-reisi saab jĂ€lgida kodulehel www.postimees.ee/antarktika. Üle nĂ€dala kirjutavad laevamehed loo Postimehe Arterile, iga nĂ€dal rÀÀgivad KUKU raadio eetris. Facebookis on eesti keelne lehekĂŒlg Antarktika200 ja inglise keelne Antarctica200. Instagrammist leiate reisipilte aadressilt antarktika200.

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Antarktika200 Facebook ja Instagram / Jaanus Piirsalu/Postimees

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

Uus Nike Swim treeningvarustuse kollektsioon

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus