Heiki Kanistik: mind kannustab kirg spordi vastu ja soov inimesi aidata | Sportland Magazine

Jaga „Heiki Kanistik: mind kannustab kirg spordi vastu ja soov inimesi aidata“

Heiki Kanistik: mind kannustab kirg spordi vastu ja soov inimesi aidata

Heiki Kanistik (44) on Sportlandis töötanud seitse aastat, neist viimase juhtides Sportland Ülemiste outdoor-osakonda. Selle kõrvalt tegeleb Heiki tipptasemel laskesuusatamisega ning naasis hiljuti veteranide talvistelt maailmamängudelt pronksmedaliga. Rääkisime lähemalt tema tööst ja spordist.

Milline on outdoor-osakonna töö spetsiifika?

Outdoor-osakonna alla kuuluvad kõik spordivahendid, millega saab igal hooajal väljas liikuda, samuti matkatarbed. Tegeleme nii müügi kui ka hooldusega. Kõige rohkem on jalgratta, rulluisu ja tõukerataste hooldust, aga talvekuudel tegeleme alati ka murdmaasuuskade, lumelaudade ja mäesuuskadega. Hoolimata sellest, et Eestis on tänavu eriti kehv talv, käivad inimesed suusareisidel ning varustust tullakse ikka hooldama. Näiteks tänavu sõitis Marcialonga maratonil umbkaudu 150 eestlast, kelle paljude suusapaarid käisid meie juurest läbi.

Millega inimesed praegusel kehval suusatalvel väljas peamiselt tegelevad?

Tegelikult saab väljas kogu aeg sporti teha. Kui suusalund ei ole, siis sõidetakse ka rullsuuska, aga eks viimaste aegade ilmaga domineerivad pigem jooksmine, matkamine ja discgolf.

Heiki Kanistik

Mis sulle oma ameti puhul kõige rohkem meeldib?

Mulle meeldib, et Sportlandis on piisavalt väljakutseid, me nihutame piire ja teeme asju, mida pole varem tehtud. Spordivaldkonnas on tooted ja tehnoloogiad nii palju edasi arenenud ning iga päev midagi leiutatakse. Kui sa oled asja sees ja tahad innovatiivne olla, siis otsid pidevalt infot. Mina külastan korra nädalas teatud veebilehekülgi, et paremini kursis olla, mis maailmas toimub.

Kindlasti kannustab mind kirg spordi vastu ja soov inimesi aidata. Tunnen reaalselt, et saan inimestele abiks olla, suunates neid õigete asjade juurde, tutvustades uusi brände ja tooteid ning aidates neil tänu sellele oma sportlikke eesmärke ellu viia.

On sul tuua siinkohal mõni konkreetne näide?

Kord tuli poodi vanem proua, kes tahtis minna Tartu Maratonile ning palus oma suusad määrida. Vaatasin tema poolplastikuid ja ütlesin, et te peate olema vaimselt ja füüsiliselt väga tugev, kui nende suuskadega maratoni läbite. Pakkusin, et teeme hea hinna ja paneme kokku parema komplekti. Ta võttis mind kuulda ning tuli peale maratoni tänama, öeldes, et sellise varustusega oli väga lihtne ja lausa lust maratoni sõita.

Igasugune tagasiside klientidelt on Sportlandile väga tähtis – see aitab meil paremaks saada.

Mida Sportlandi kui tööandja puhul kõige rohkem hindad?

Mulle meeldib Sportlandi visioon ja tahe olla kõigist parem, samuti soov pakkuda oma töötajatele parimat töökeskkonda ja võimalust müüa parimaid tooteid. Sportland näeb suurt pilti ja on suures osas spordivaldkonnas teenäitajaks. Ülemiste kauplus omakorda on Sportlandi lipulaev, millele on seatud äärmiselt kõrged eesmärgid, aga ma tunnetan väga selgelt, et neid on võimalik saavutada. Mul on hea meel olla sellise protsessi juures, kus saab kõrgelt lennata.

Heiki Kanistik purjetamine
Sportlandi tiim purjetamisega tutvust tegemas. Heiki paremalt teine.

Milline on olnud su enda suhe spordiga?

Spordiga hakkasin regulaarsemalt tegelema 2. klassis. Esialgu käisin kaks aastat maadluses, aga siis kutsusid klassikaaslased suusahüppetrenni. Indu lume peale minna andis Sarajevo 84 OM-il nähtud Matti Nykänen, sest telekast vaadates tundus suusahüppamine poole ägedam kui maadlus.

Läksimegi siis sõpradega hüppemäele, aga tee viis mööda lasketiirust, kus parajasti trenni tehti ning jäime vaatama. Sealne treener Ants Joonas kutsus kohe ligi, saime märki lasta ja väga kihvt oli, ning ühtäkki ahvatlesid relvad rohkem kui hüppemägi. Sedasi sattusin hoopis laskesuusatamise juurde.

Pikapeale hakkasin enamat tahtma kui Võru võimaldas ja läksin Otepääle TSIK-i, kus suhtumine oli kordades professionaalsem. Paraku jäi minu aastakäik just nendesse aastatesse, kus vene aeg hakkas läbi saama ning ajad olid segased. Tippsporti sai teha ainult oma raha eest ning ma ei näinud sellel erilist mõtet.

Heiki KanistikNüüd tegeled aga uuesti laskesuusatamisega. Mis sind selle juurde tagasi tõi ja mis on sinu eesmärgid?

90. aastate lõpu poole tekkis uuesti huvi suusatamise vastu ning tegime sõpradega läbi Worldloppeti sarja kuuluvad maratonid. 4-5 hooajaga sain Worldloppeti masteri tiitli ja medali kätte. Ühel korral, kui sattusin Otepääle treenima, nägin vanu võistluskaaslasi, kes tegid tiirus püssiga trenni. Sealt tuli tunne, et tahaks uuesti proovida. Sellest omakorda tekkis idee, et võiks hakata jälle võistlema.

Minu visiooniks sai see, et Eestis laskesuusatamises oleks masters koondis, kellega käia tiitlivõistlustel. Selle eesmärgi olen täitnud. Esimest korda läksime MM-ile neli aastat tagasi neljakesi – kolm sportlast, kellest üks oli n-ö võistlev treener ning määrdemees. Tänavu oli veteranide maailmamängudel Eestist juba kuus sportlast, treener, määrdemees ja abitreener. Eesti võistlustel on täna harrastajate ja veteranide klassides ligikaudu 30 startijat.

Täna olen ma Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse liige. Minu missiooniks on tagada Eesti laskesuusatamise edu, populaarsus ning jätkusuutlik ja järjepidev areng. Panustan oma vaba aega noorte ja harrastusspordi arengusse. Suurim eesmärk on täna lasketiir Tallinna lähiümbrusesse, sest hetkel käivad Tallinna klubid lasketreeninguid tegemas Otepääl, Haanjas või Narvas.

Kuidas veteranidel suurvõistlustel on läinud?

Eestis treenib järjepidevalt ning süsteemselt 20 harrastajat ja veterani, meil on tekkinud omavaheline konkurents, mille tulemusena oleme tugevad ka suurvõistlustel.

Igal aastal oleme tiitlivõistlustelt medaleid võitnud. Möödunud hooaja MM-ilt tuli neli medalit ja WWMG2020 saime erinevates vanuseklassides ühe kulla, kaks hõbedat ja pronksi. Lisaks murdmaas hõbeda ja pronksi. Isiklikult olen saanud MM-il kaks pronksi ja WWMG pronksi.

Veteranide seas on laskesuusatamine väga populaarne. Äsja toimunud talvistel maailmamängudel oli kohtade arv limiteeritud ning 100 stardikohta sai täis 15 minutiga. Siis tõstsid korraldajad osalejate arvu ning kokku oli lõpuks rajal 209 sportlast üle maailma. MM-il on stardis alati 200+ sportlast.

Heiki Kanistik

Mis sind laskesuusatamise juures võlub?

Peatvaatajana võlub vaatemängulisus ja ettearvamatus – kui stardis on 100 meest, siis 50 nendest on tegelikult võimelised võitma. Pinge on alati lõpuni. Sportlasena tõmbab see, et tegu on kahe kombineeritud alaga, milles mõlemas pead olema väga hea ja kiire. Samas, isegi kui oled väga hea, aga tiirus tekib ootamatu tuuleiil, siis sa võid ebaõnnestuda. See motiveerib saama veel paremaks.

Milliste spordialadega lisaks laskesuusatamisele tegeled?

Ma treenin täna umbes 400 tundi aastas. Kombineerin oma treeningud kõikide aladega, mis mulle meeldivad – jooks, rullsuusatamine, maanteeratas, mägiratas, jõusaal, ujumine. Mitmekülgsus arendab ega tekita rutiini. Mitteaktiivsel treeningperioodil harrastan lumelauda ja lohesurfi.

Igasugune füüsiline aktiivne liikumine on kasulik nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele. Sport parandab pingetaluvust ja vähendab stressi, mida ikka tööga kaasneb. Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Jarek Jõepera / erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Nike Training Day powered by MyFitness - päev täis trenne, motivatsiooni ning võimast energiat

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus