Jää ja lume peale surfama! | Sportland Magazine

Jaga „Jää ja lume peale surfama!“

Jää ja lume peale surfama!

Kas teadsid, et surfi saab harrastada ka tõeliselt talvistes oludes? Uurisime lähemalt, mida kujutavad endast lumesurf, 3D-lumelauasurf ja jääsurf.

„Lumesurf ehk snowkiting on talispordiala, kus kasutatakse lumelauda, suuski või uiske ja lohet,“ ütleb Kristiin Oja surfikoolist SurfTown. „Liikuda saab nii järvedel, näiteks Harku järvel, põldudel kui ka mägedes. Vaja on suuremat tühermaad, kuna lohe võib muidu puudesse, elektriliinidesse või muudesse takistustesse kinni jääda.“

Ala sai alguse 1960. aastatel ning siis kasutati mägedes liikuma saamiseks langevarju ja suuski. Tänapäeval kasutatakse sõitmiseks nii täispumbatavaid kui ka madratslohesid.

Surftowni tüdrukud
Surftowni tüdrukud

Selgeks kolme tunniga

„Lumesurfari varustuse hulka kuuluvad lohe, selle külge käiv poom, trapets, mille abil lohe keha külge kinnitub, ning lumelaud või suusad. Seljas võiks olla vee- ja tuulekindel mäeriietus. Lumesurf treenib vastupidavust, jõudu, keskendumisvõimet ja tasakaalu. Kõige rohkem koormust saavad jalad, alaselg ja õlad,“ selgitab Kristiin. „Lumesurfiga võiks tegeleda kõik need, kes lumelaua või suuskadega sõidavad. Kuulen tihti, et mäel on tuul vastu ja teeb sõidu ebameeldivaks, aga siis võikski tuult ära kasutada ja hoopis lumele surfama minna! Ala sarnaneb lohesurfiga ja sobib selle harrastajatele ideaalselt talviseks hobiks,“ kinnitab Kristiin. Ta lisab, et lumesurfi on isegi lihtsam õppida: „Sõidu saab selgeks juba kolme tunniga!“

Kolmemõõtmeline lõbu

Ka 3D-lumelauasurf ehk lumelohetamine tuleneb lohesurfist. „Seda harrastatakse Lapimaa nõlvadel, sest sealsed mäed on lauged ja kõrged ning seal on palju tuhklund,“ räägib Toomas Jürjo Aloha Surfist. Nüüdseks on lumelohetamisest saanud Levi suusakeskuse üks tõmbenumbreid ning ka Aloha Surfi töötajad viibivad detsembrist aprillini seal. Lumelohetamise tippkuud on veebruar ja märts.

Lauged nõlvad teevad sõidu justkui kolmemõõtmeliseks. Kui tavaliselt saab sõita mäel edasi-tagasi, siis lumelohetades ka üles-alla. Lapimaa tuul on ühtlane, tegemist on pigem õhuvoogude liikumisega kõrges õhumassis, ja hüpped võivad nii hästi kandma hakata, et muutuvad lendamiseks,“ ütleb Toomas, lisades, et lumelohetamine meenutab arktilist ekspeditsiooni.

Lumesurf

Loodusega peab arvestama

„Lapimaa nõlvadel asume puulatvadest kõrgemal. Mõnes kohas võivad puud olla kahemeetrise lumekihi all ja sa ei teagi, et nende peal sõidad,“ kirjeldab Toomas. Ta soovitab lumelohetama minna kindlasti kellegagi koos ja uurida enne kohalikelt, kas parasjagu on ohtu, kuna ala ei harrastata populaarsetel suusanõlvadel, mida pidevalt jälgitakse. Ohuks võivad olla laviinid, aga võib ka näiteks juhtuda, et teisele poole mäge sõites pole tuult. „Sel juhul lohe ei kanna ja kui laud alt ära võtta, ei saa sa lihtsalt kodu poole astuma hakata – all on kaks meetrit lund. Loodusjõududega tuleb arvestada ja neid tuleb mõistlikult ära kasutada,“ ütleb Toomas.

Lumesurf

Adrenaliinirikas jääsurf

Eesti jääsurfi eestvedaja Kalev Allikveeri sõnul sai ala alguse 41 aastat tagasi just Eestis. „Jääsurf ehk talisurf on surfamine jääl või lumel – lumel surfame suuskadel, jääl uisukelkudel,“ sõnab ta. „Kelkude konstruktsioone on väga erisuguseid ning need tuleks alati hankida meistritelt. Kuna kiirused on suured, ei tohi kelk olla ohtlik ei endale ega teistele,“ toonitab Kalev. „Alustada võiks Harku järve sõudebaasis. Seal on olemas nii varustus kui ka juhendajad. Jääsurfis on kaitsekiiver kohustuslik, abiks on ka põlve- ja küünarnukikaitsmed,“ lausub Kalev ja mainib harrastuspaikadena ka Võrtsjärve, Saadjärve, Haapsalu ja Kärdlat.

Juba poole tunniga saab jääsurfis iseseisvalt liikuma. Jääl on takistus minimaalne, saab liikuda vaiksema tuule ja väiksema purjega. Talisurf arendab tasakaalutunnetust, õpetab nautima nii loodust kui ka kiirust, annab suure koguse adrenaliini ja häid emotsioone,“ toob ta välja harrastuse plussid.

Ingrid Puusta
Ingrid Puusta

„Jääsurf alistab ka stressi!“

Ka purjelaudur Ingrid Puusta on jääsurfi proovinud. „Tahtsin juba ammu jääsurfiga alustada ning eelmisel talvel võtsingi Kalev Allikveeri abiga selle käsile. Läksin õppima Harku järvele ning juba samal aastal osalesin Eesti jääsurfi meistrivõistlustel. Tulin naiste arvestuses esimeseks,“ räägib Ingrid ja lisab, et tegemist on justkui purjelaua purjede abil jää peal liuglemisega, aga purjelaua asemel on uiskudega alus. „Kiirused on väga suured. Kui lund pole sadanud, pole jää peal tuult väga vajagi, sest juba siis küündivad kiirused 50 km/h ning kiiremad mehed sõidavad kuni 100 km/h. Samuti on sellega lihtsam alustada kui vee peal päris purjelauaga. Seega annab jääsurfiga edukalt suveks harjutada!

Mulle meeldib, et saan seda harrastada väljas, kuhu talvel üldiselt harvem sporti tegema jõutakse. Tegemist on ekstreemspordiga just suurte kiiruste ja teravate uiskude tõttu.

Samal ajal arendab jääsurf julgust, tasakaalu, tuuletunnetust ja reaktsioonikiirust. See on hea üldfüüsiline treening, mis alistab ka stressi,“ kiidab Ingrid.

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: Aloha snowkite / erakogu 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Vali oma treeningstiil!

Plaanid minna spordiklubisse, aga ei tea, millist trenni valida? MyFintessi treenerid seletavad oma klubi valikute põhjal erinevused lühidalt ja lihtsalt…

Järgmine postitus:

Tüdruk, kes seikleb koos Timberlandiga

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus