Kapriissete lumeolude kiuste | Sportland Magazine

Jaga „Kapriissete lumeolude kiuste“

Kapriissete lumeolude kiuste

Jaak Mae suusakooli tegevust juba peaaegu 10 aastat vedanud treener Riho Roosipõld (pildil) on aga algava talve eel siiski üsna optimistlik. Ehkki ta nendib, et näiteks stabiilsete tingimustega sportmängudega on taolistel individuaalaladel üsna raske konkureerida, kuid olulisi tagasimineku märke ei näe ta ei Pirital ega ka Viimsis tegutsevate suusagruppide puhul.

Kõik viis treenerit – peale tema enda Elsbrett Heinsoo ja Dmitri Reinmets Piritalt ja Ave Ojasoon ning Bert Tippi Viimsist – on tegutsemistahet täis. Nüüd, mil suvised n-ö vundamendi ladumised on asendumas tõsisemate ja intensiivsemate treeningutega, on mõlemas paigas selleks ideaalsed tingimused. Olgu näiteks kas või Piritale rajatud uus Rummu kergliiklustunnel, mis oma siledate asfaldilõikudega ühendab keskuse Lillepi pargiga.

Viimsis annab spordibaaside areng lootust, et staadioni ja selle juurde valmivate rajatiste juures leitakse koht ka suusatrennis käivate laste varustuse ja selle hoolduse jaoks. Sealne klindialune valgustatud terviserada on samuti pikendust saamas ning kui peaks valmima Lubjamäe mäesuusanõlv, saaks seal ka mäesõidu oskust lihvida. Pea ideaalilähedane on kergliiklusteede võrgustik, kust leiab rullsuusatreeninguks väga erineva profiiliga lõike.

Lumekahur päästab hädast

Aga ikkagi – see probleemne lumeperiood? Pirita keskus vaatab läbi võimalused eeloleval talvel lumetootmise võimekust suurendada ja kui seda saab piisavalt, siis õnnestub Viimsis treenivatele lastele lumi garanteerida. Muidugi on Viimsi kahurilume perspektiiv seostatav ehitatava mäesuusakeskusega, kust jaguks lund ka naabrusse jäävale terviserajalegi. Kuid lapsed ise, milline on nende areng olnud? Jah, kes on tahtnud lahkuda, see on lahkunud, aga kuna suusatreening on olnud äärmiselt mitmekülgne ja seda just nooremate rühmadega, siis pole eriti tähtis, kuidas oma liikumisvajadus rahuldatakse ja treeninguindu üleval hoitakse.

Aja jooksul on kasvanud oma suusakooli tunne, korraldatud ühisüritusi, tehtud koostööd teiste keskuste noortega – nii et suusatrennis käimine ei koosne ainult suusatamisest. Oma osa on ka lastevanematel, kellele on samuti pakutud mitmeid ühiseid ettevõtmisi ning soovijatele on antud nõu suusatamise harrastamiseks. Nii on saavutatud ühishingamine, mis eriti just lumenappuse puhul aitab raskest ajast üle saada.

Kehvad olud teevad tugevaks

Kui meenutan Rihole Eesti suusatamise ajaloost samasuguseid napi lumega perioode, siis ime küll, aga tollastest ebastabiilsetest oludest kasvas üles terve suusatajate põlvkond, kes torkas silma just oma tahte ja võistlusvaimuga rasketes ilmastikutingimustes võisteldes. „Läheme taas uuele ringile ja üks asi, millest suusatrennis puudust ei tule, on värske õhk ja mitmekülgne treeningtöö,“ sõnab Riho Roosipõld lõpetuseks. Eks samamoodi mõtle paljud Eestimaa noortega tegelevad suusatreenerid, kel kõigil mõlgub meeles muidugi unistus mõnusast lumerohkest talvest. Sest siis saaks suusatreeningutes ehk pisut pikema ja emotsionaalsema sammu võtta.

[alert color=”violet” icon=””]Tule trenni!

  • Suusatreeningud toimuvad kolm korda nädalas.
  • Uute alustajate tutvumistreeningud E kl 15.00 Pirita Terviseradadel (Rummu tee 3) ja Viimsis Karulaugu Terviseradadel (Karulaugu tee 5).
  • Helista treenerile või vaata lisainfot siit ja Facebookist
  • Pirita treener (kell 9−20) Els-Brett +372 53 470 087 elsbrett@cfc.ee
  • Viimsi treener (kell 9−20) Bert +372 56 217 188 bert@cfc.ee[/alert]

Tekst: Kaarel Zilmer, suusaõpetaja aastast 1964, Ph.D, foto Scanpix

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Laskesuusakoondis on väga motiveeritud

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus