Kas talvel saab joosta? | Sportland Magazine

Jaga „Kas talvel saab joosta?“

Kas talvel saab joosta?

Joosta saab iga ilmaga – õiged jalanõud ja riided ning sobivalt valitud jooksutempo muudavad talvel jooksmise nauditavaks ja suisa soovituslikuks. Häid nippe jagab omadest kogemustest tooteekspert Erik Aibast.

Ilusa, mõõdukalt külma ja kuiva ilma korral on talvisel jooksutreeningul isegi teatud eelised suvise ees. Näiteks on talviti just maastikul jooksmine mõnusam, sest pääsed paikadesse, mis suvel on märjad. Ka rohu ja taimestiku tihedus on metsades, rabades ja soodes sel aastaajal väiksem. Üheks plussiks on ka kerge ja koheva lume kasutamine loodusliku koormusena alternatiivtreeninguna jõusaalile. „Siin on hästi suur fun-element samuti juures,“ ütleb kahekordne orienteerumisjooksu Eesti meister Erik.

Talvel treenimise muudab mugavaks õige riietumine ning ütlus: „Ei ole olemas halba ilma, on vaid vale riietus“ peab täpselt paika. Suurimaks väljakutseks on keha kaitsmine vee, niiskuse ja külma eest. Klassikaliseks põhitõeks on kihiline riietumine, mis on kõige alus ja mis aitab sind hoida talvistel treeningutel kuivema ja soojemana.

Jooksmine

Niiskust juhtiv aluskiht

Niiskust juhtiva aluskihi eesmärk on hoida kehapinda võimalikult kuivana. „Vesi on väga hea soojusjuht mõlemas suunas. Näiteks 60-kraadises õhus ja saunas suudame viibida ja ei juhtu midagi, aga 60-kraadine vesi põletab, sest vesi tundubki inimesele hästi kuumana. Samasugune efekt on ka teistpidi. Vesi suudab üleni märja kehapinna väga hästi maha jahutada, mistõttu ilma aluskihita hakkaks treenides kiiresti külm,“ toob Erik tabava näite, miks on vaja niiskust kehast eemale juhtida. Aluskihiks sobib hästi spordipesu.

Soojust hoidev vahekiht

Soojust hoidva vahekihi eesmärgiks on säilitada keha toodetud soojust võimalikult kaua meie ümber. Selleks sobivad väga hästi erinevad fliismaterjalid, mis on karvastatud ja kohevaks muudetud selleks, et nende pind seoks palju õhku. „Kuigi heaks vahekihi näiteks võiks pidada ka villast kampsunit, sest looduslikud materjalid on kõige pehmemad ja mugavad, siis probleem peitub selles, et kõik villased ja puuvillased kiud on nagu käsnad ning imavad niikust endasse. Selle tulemusena hakkab sooja hoidev kiht lõpuks vastupidist tulemust andma,“ põhjendab Erik, miks eelistada tehnilisi materjale looduslikele.

Jooksmine

Väliste tingimuste eest kaitsev pealiskiht

Väliste tingimuste eest kaitsva pealiskihi eesmärgiks on kaitsta keha tuule ja sademete eest. Enamike tootjate riiete valik on sobilik treenimiseks märgades tingimustes kuni kaks tundi. Üle selle tuleks kasutusele võtta juba ekstreemsemad variandid ja vastupidavamad materjalid. „Riideid veekindlaks on lihtne muuta, näiteks kummiülikond on veekindel. Keeruliseks muudab olukorra samal ajal materjalide hingavaks muutmine. Seepärast on välja mõeldud kõrgtehnoloogilised materjalid, mis ühelt poolt ei lase sademeid läbi ning teiselt poolt lasevad higistamisel tekkinud veeauru välja. Just sellised riided hoiavad inimese keha paremini sooja ja kaitstuna,“ kirjeldab uute tehnoloogiate vajalikkust Erik.

Talvel jooksmineÄra unusta ka mütsi, kindaid, sokke ja sobivaid jalanõusid

Talvise riietuse juures mängivad väga olulist rolli veel müts, kindad, sokid ja jalanõud. Mida kaugemal kehaosad südamest asuvad, seda suurem on tõenäosus, et need hakkavad külmetama. Keha soojust saab kõige efektiivsemalt reguleerida aga mütsi kandmisega, sest erinevad testid on kindlaks teinud 75%-se kehasoojuse eraldumise just pea kaudu. Jalanõude puhul on kaheks oluliseks teguriks haakuvus pinnasega ja veekindlus. Viimane muudab treeningtossud aga veidi raskemaks ja jäigemaks. Kes armastab kergeid ja painduvaid jalatseid, võib proovida hoopis veekindlaid sokke.

Riskiks on külmetumine ja vigastused

Talvised jooksutreeningud on väga heaks mahutreeninguks paljudele erinevate alade sportlastele. Eesti talvele iseloomulike tingimuste, nagu külma, libeda ja pimeda tõttu võiksid jooksutreeningud olla pigem aeroobsed ja rahulikud vähendamaks terviseriskide ohtu. Liigselt külma õhku ahmides või higistades on suur tõenäosus külmetuda ja haigeks jääda. Teiseks riskiks on vigastused. Libedaga muutuvad teed kõvemaks, mistõttu on oht liigeseid põrutada kordades suurem. „Samuti on jooksjatele tuttav näiteks luuümbrisepõletik, mis tekib kiiresti just seetõttu, et tasakaalulihased töötavad libedates oludes algselt teistmoodi ja saavad niiviisi ülekoormuse,“ toob näite varem orienteerumisjooksuga tegelenud Erik.

Tekst: Liisi Rist

Fotod: Nike / Hooligan Hamlet

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Montoni olümpiakollektsioon

2018 aasta PyeongChang olümpiamängudele pühendatud Montoni erikollektsioon jutustab taas Eesti rahva lugu. Kandes nimetust “1918”, viib Monton oma olümpiakollektsiooni abil…

Järgmine postitus:

Võitjate valik: Marta Laan saab energiat liikumisest

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus