Kehalise kasvatuse tunni ajal purjetama! | Sportland Magazine

Jaga „Kehalise kasvatuse tunni ajal purjetama!“

Kehalise kasvatuse tunni ajal purjetama!

Mõnes Eesti koolis viiakse lapsed kehalise tunnis traditsiooniliste saalitundide asemel purjetamist õppima. Kuidas idee alguse sai ja missugune on projekti tulevikuvisioon?

„Kuna Eesti on mereriik ja meil on palju siseveekogusid, on loomulik, et noored võiksid osata vee peal hakkama saada, veesõidukeid kasutada ja neist rõõmu tunda,” sõnab Indrek Ilves, Haven Kakumäe sadama juht ja Meresõbra projektijuht.

Projekti algus

Ühe kuu jooksul, mais või septembris toimuvad purjetamistunnid on praegu mõeldud 2. klassi õpilastele, kuna valdavalt alustataksegi ala õppimisega 7–8-aastaselt. Purjetatakse kord nädalas kahe tunni jooksul koolipäeva lõpus.
„Projekti esimene klass oli Kuressaare gümnaasiumi 2. klass 2016. aasta septembris. Järgmisel kevadel liitusid Pärnu Raeküla Kool ja seejärel kaks Haabersti kooli: Järveotsa Gümnaasium ja Haabersti Vene Gümnaasium,” räägib Indrek. Ta lisab, et nii koolijuhid, õpetajad kui ka lapsed ja lapsevanemad on purjetamistunnid väga hästi vastu võtnud. Juba on tekkinud vajadus koolitada uusi treenereid.

Purjetamine

Kuidas tunnid välja näevad?

„Lapsed tulevad koolile lähima veekogu juurde,” selgitab Indrek. „Seljas peavad olema ilmastikule vastavad soojad riided ja kindlasti kaasas vahetusriided. Turvavarustuse ja muu vajaliku anname meie. Spetsiaalseid veespordisusse sobivad asendama tennised.” Indrek toonitab, et purjetamine sobib nii poistele kui ka tüdrukutele, aga ka erivajadustega lastele. „Puuetega lastele tehtud veetunnid on olnud väga julgustavad ja tagasiside on olnud hea.”
Esimene tund korraldatakse tavaliselt klassis, kus tutvustatakse purjetamise põhitõdesid. Esimest korda sadamasse minnes on põhirõhk ohutusel ja praktilistel harjutustel. Praktiline purjetamisõpe sõltub konkreetsest veekogust. „Kakumäel saime näiteks kasutada RS Questi tüüpi paate, kuhu mahub peale treeneri kolm-neli last. Osa neist lähevad kõigepealt purjekale, teised kaatrisse, ja teatud aja järel vahetame. Eesmärk on, et kõik lapsed saaksid purjeka juhtimist ja purjede sättimist võrdselt harjutada. Praktika ongi parim õpetaja.Suur rõhk on sellel, kuidas vee ääres turvaliselt käituda ja mida teha ohuolukorras. Halbade ilmade korral räägime lähemalt purjeka ehitusest ja teeme näiteks sissejuhatuse navigeerimisse. Soovime lastele anda esmased purjetamisteadmised ja oskused kogu eluks.”

Purjetamine

Visioon tulevikuks

„Loodame, et tulevikus on kõigil vee ääres elavatel Eesti lastel võimalik harrastada veespordialasid enda kodukoha lähedal. Praegu tegeleme sellega, et tekitada üldhariduskoolidele ühtne õppekava ja innustame avama veespordikoole igas maakonnas,” ütleb Indrek, tuues näiteks Narva-Jõesuu purjespordikooli ja Räpina spordikooli purjetamise eriala.„Paljud lapsed on pärast esmast õpet avaldanud soovi trenni minna. Tore on tõdeda, et tagasiside on nii positiivne ja entusiastlik. Just selliste tegevustega saamegi mereäärse riigi lapsi mereriigi lasteks kasvatada.”

PurjetamineMiks purjetama õppida?

Purjetamine võib olla sportlik tegevus, mille eesmärk on saada olümpiasportlaseks või teha karjääri mõnes professionaalses purjetamissarjas. Samal ajal saab purjetamist nautida ka siis, kui seda aeg-ajalt lõbu pärast harrastada.

Laps õpib purjetades vett tundma ja tulema toime looduskeskkonnaga, aga ka lugema looduse märke, tuuli, lained ja pilvi ning neid oskuslikult ära kasutama.

Suuremate purjespordikoolide kodulehed:

Tallinna jahtklubi purjespordikool

Pärnu jahtklubi purjespordikool 

Tallinna Kalevi jahtklubi purjespordikool 

Saaremaa merispordi seltsi purjetamiskool 

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Mida on vaja teada enne maastikujooksu?

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus