Kes on Sportlandi sügiskampaania loonud kunstnikud?

Sel sügisel lõi Sportland koostöös viie andeka kunstnikuga sügiskampaania, mis köidab pilke ja paitab silma. Kes on need kunstnikud, kelle töid näha saame? Kui suur pingutus on nende jaoks looming ja kuidas nad oma vaimu värskena hoiavad?

Inna Bertero, kelle käe all sündis ka Sportland Magazine sügistalvine ajakirja kaanefoto, tunnistab, et koostöö Sportlandiga on väga suur proovikivi. „Nägin selles superhead võimalust kasutada oma teadmisi ja oskusi ning saada samal ajal väärt kogemus,“ ütleb ta.

Innale ei ole loominguline töö suur pingutus. „Pigem tuleb looming juba kuidagi ise välja, aga olen aastaid õppinud, et protsess oleks kiire ja lihtne. Istun, pool tundi mõtlen, tuleb idee, rakendan,“ kirjeldab ta oma tööd, millel leiab olevat hulgaliselt plusse, aga mitte ühtegi miinust. „Mul on vabadus, sest teen tööd, millal tahan ja kus tahan, kõik wifiga kohad sobivad mulle. Saan tänu oma loovusele teenida ning olen rahul, kui teen midagi ilusat, mis inimestele meeldib,“ loetleb naine.

Vaimu värskena hoidmiseks teeb Inna neli korda nädalas sporti ja loeb motiveerivaid raamatuid. „Suvel käin tavaliselt iga päev 6 km ringil jooksmas ja sügisel-talvel treenin jõusaalis personaaltreeneriga või üksi. Mõnikord käin kardio-rühmatreeningutel, nagu bodyattack või bodycombat. Füüsiline pingutus aitab mul lõõgastuda ja toob uusi ideid,“ tõdeb ta.

Töö on rahustav

Kassandra Laur ütleb, et nii nagu iga muu elukutse puhul tuleb ka kunstnikul ette häid ja halvemaid päevi, aga Sportlandi kampaaniatöö hakkas tal kohe sujuma. „Kuna enamasti kasutan päris pintsleid ja värve ning teen harva midagi arvutis, võttis ümber harjumine veidi aega, aga kui asi käppa sai, läks töö päris kiiresti,“ räägib ta. Kassandra lisab, et mõnikord kõnetab töö kohe ja asi valmib iseenesest, aga on ka hetki, kui mitte miski ei inspireeri. Sellistes olukordades nõuab loomine tõesti palju pingutust.

Et vaimu erksana hoida ja tüdimust vältida, tegeleb neiu eri asjadega. „Kunstiga olen pidevalt tegelenud, see töö on rahustav ja viib mõtted igapäevaprobleemidest eemale. See on ka hea ajaviide. Viimastel aastatel olen trummi mänginud, bändis osalenud ja kooris laulnud. Ma otsin alati uusi põnevaid väljakutseid,“ kinnitab Kassandra. Oma töös ta erilisi miinuseid ei leia. „Ainuke asi on võib olla see, et kui teed tööd kellegi teise jaoks, siis on pinge peal, et kas tulemus on ikka piisavalt hea,“ ütleb kunstnik.

Ööpäevas on liiga vähe tunde

Maria Teor on väga rahul, et sai osaleda Sportlandi sügiskampaanias. „Eesti on tõeline spordiriik. Peaaegu kõik mu sõbrad tegelevad spordiga: kes on elukutselt sportlane, kes tegeleb jõutreeningutega, kes lihtsalt jookseb… aga kõik armastavad sporti. Seetõttu on spordikaubad väga olulised ja kampaanias osalemine seob mind spordiga ja oma sõprade aktiivse eluga,“ leiab Maria.

Ta tunnistab, et kunstniku töö nõuab vaimset pingutust, aga sellel on teiste ametitega võrreldes palju eeliseid. „Töö võtab minult energiat, sest tahan edastada mitte ainult pilti, vaid ka atmosfääri ja meeleolu. Ja selleks pean seda tundma. Aga olen õnnelik inimene, sest teen elus seda, mida oskan ja armastan. Ainus probleem on see, et vajaksin ööpäevas rohkem tunde kui 24,“ muigab ta.

Maria on väga aktiivne inimene, kel on pidevalt vaja midagi teha ja kusagil olla. Otseselt trenni ta ei tee, aga armastab väga palju kõndida ja jalutada. Spordiga seob teda poeg Mark, kes on hokimeeskonna väravavaht ning tuli oma võistkonnaga eelmisel aastal Eesti meistriks. „Pean ausalt ütlema, et mängude vaatamine võtab väga palju jõudu ja emotsioone. Mark on juba esindanud meie riiki noorte maailmameistrivõistlustel ja usun, et tal on suurepärane sporditulevik. Seetõttu on spordil meie perekonnas väga oluline koht,“ lausub Maria.

Üle ei tohi mõelda

Elise Marie Oleski sõnul on Sportlandi sügiskampaania jaoks piltide loomine olnud põnev. „Olen pidanud nii mõneski asjas mugavustsoonist välja tulema. Näiteks olen varem väga vähe digitaalselt maalinud, sest minu stiil on pigem graafiline, kuid avastasin, et selline maaliline stiil mulle meeldib. Hakkan seda tulevikus kindlasti edasi arendama,“ räägib ta. Kas loomingu nimel tuleb pingutada vähem või rohkem, sõltub parasjagu käsil olevast tööst. „Väga tähtis ja mahukas töö nõuab päris palju pingutust, sest tahan teha kõike nii hästi kui võimalik. Muretsemise kõrval võib kaduda mõnu, mida loomisel tavaliselt tunnen. Looming tuleb palju lihtsamalt siis, kui üle ei mõtle ja joonistamist või maalimist vabalt võtan. Siis naudin töö valmimise protsessi rohkem ning lõpptulemus näeb parem välja,“ räägib noor kunstnik, kel aitab värskust hoida puhkus.

„Suur trikk on piisavalt kaua magamine, sest kui end välja puhkad, võtab pea kohe paremini. Vaimu ergastavad lugemine, mõistatuste lahendamine, muusikaga tegelemine ning pere ja sõpradega aja viitmine. Armastan väga matkamist ja jalutamist, sest naudin looduses olemist, unistamist ja ümbruse uudistamist. Värske õhk ja vabalt voolavad mõtted löövadki pea selgeks,“ tõdeb Elise Marie.

Looming on vaba tahe

Kert Aaverele on uued väljakutsed alati põnevust pakkunud ja samamoodi suhtus ta koostöövõimalusse Sportlandiga. „Alguses ei saanud vedama ja pärast ei saanud pidama. Idee hakkas arenema Sportlandi tiimiga suheldes. Tegelen peamiselt vektorkunsti loomisega, kuid nüüd tuli arendada rohkem teist stiili. Uued väljakutsed pakuvad alati põnevust ja areneda on tore,“ tõdeb noormees. Ta peab oma töö plussiks võimalust näidata teistele oma ettekujutust või nägemust mingisugusest konkreetsest objektist või asjast. „Loominguline tegevus on vaimselt rahustav ja seda tehes saab mõtetega argielust eemale. Aga looming ei saa olla sunnitud, see peab tulema vabalt,“ arvab Kert.

Noormehe vaimu aitavad värskena hoida jalutuskäigud elukaaslasega ja rahulikud nädalavahetused värskes õhus. „Trenni asemel piirdungi õhtuste jalutuskäikudega või rattasõiduga. Jalutades saab mõelda muid mõtteid ja nii tulevad uued ideed kergesti. Rattasõit on aga väga hea variant, kui on vaja mahutada trenn väga piiratud aja sisse. Väga tore on matkamas käia, sest loodus inspireerib mind palju,“ lausub Kert.

Tekst: Merilin Piirsalu