Kihlveoga triatlonile | Sportland Magazine

Jaga „Kihlveoga triatlonile“

Kihlveoga triatlonile

Kas Sa oled kunagi mõelnud, et tahaks midagi teha, aga pole piisavalt julgust, et seda siiski ette võtta? Tunned, et jubedalt tahaks, aga on tarvis seda viimast tõuget? Just nii oli ka minul.

Käisin 2016 aasta juulikuus vaatamas Tartu Milli igamehe triatloni, kus elukaaslane mul osales (toim. Marten)  – päike paistis, inimesed elasid kaasa ja tuhanded inimesed esitasid omale väljakutse. Vaatasin osalejaid ning mõtlesin, et pealtnäha täitsa tavalised naised ja mehed, ei tundu olevat profisportlased ega midagi. Huvitav, mis on see, mis paneb neid osalema? Vaatasin neid ja jäin mõtisklema, kas ka mina saaks hakkama?

„Ah, ma ei ole ju sportlane,“ mõtleb iga teine eestlane ja ei lähegi kunagi ühelegi rahvaspordiüritusele osalema. Ja veel eelmine aasta nii ka mina. Olgugi, et jooksuüritustel olen nii mõnelgi osalenud, tundus triatlon hoopis teise tase – ujumine, ratas ja jooks – kolm ala ootab alistamist. Ja nii see mõte sel juulikuisel suvepäeval sinnapaika jäigi… kuni Kõrvemaa triatlonini.

Möödunud suve Kõrvemaa triatloni läksime Marteniga niisama vaatama ning sõpradele kaasa elama. Mõtlesime naljatades, et teeme siis juba panuseid ka – osales 2 tuttavat: mina arvasin, et tuleb ühel parem lõppaeg ning Marten arvas, et teisel. Et aga asja põnevamaks teha, pakkus ta välja, et juhul, kui „kaotan“ mina, siis järgmine aasta võtame üheskoos triatloni ette. Arvestades, et tema oli juba mõned triatlonid läbinud, siis mina esitasin temale väljakutse avaveeujumisvõistluse näol, teades, et ujumine on tema kõige nõrgem ala neist kolmest. Tundus igati aus diil. Mõeldud, tehtud! Ja noh.. long story short, siis siin ma nüüd olengi, valmistun oma elu esimeseks triatloniks.

Kristiina ja Marten
Kristiina ja Marten

Olgem ausad, me räägime küll, et „kaotasin kihlveo ja nüüd pean minema“, aga tegelikult ei veaks me kunagi mingi teo peale kihla, mida me kohe üldse ei tahaks teha. Meil on vaja väljakutseid, et tunda ennast elus. Üks esitab endale väljakutse mõne sportlikku saavutuse näol, teine võib-olla töökohas, kolmas ülikoolis – see, millisel viisil keegi omale eesmärgi püstitab, on tema valik, oluline on, et ei tekiks rutiini. Rutiin = mugavustsoon. Mugavustsooniga võib sageli kaasneda tüdimus – meil on üksainus elu, tuleb võtta sellest viimast.

Treeningu eesmärgi püstitamisel on olulised mitu faktorit. Esiteks, miks Sa seda teed? Kellega Sa seda teed – üksi või meeskonnaga? Kas tulemus on oluline? Isiklik eesmärk ei tohi kunagi olla kellelegi teisele, nii Sinu treeningplaanist asja ei saa. See väljakutse või eesmärk peab olema oluline Sinule, siis on ka suurem tõenäosus, et Sa jõuad lõpus sihile. Teiseks, üksi treenida on kahtlemata mugavam, aga koos on ägedam ja oluliselt lihtsam. Mul on tohutult vedanud, et minu teine pool on ühtlasi ka minu lemmik treeningkaaslane – olgu selleks õhtune jooksuring, rattatiir või ujumistreening, me teeme kõike koos. Plaanis on ka, vähemalt esimesed, võistlused läbida meil üheskoos.

Lõpetuseks, kui on oluline aeg, siis peab vastavalt ka treenima. Kui Sinul on eelnevalt mingi sportlik taust olemas ning koera oskad ujuda, siis usun, et kuidagi teed ikka asja ära. Juhul kui see „kuidagi“ Sind rahuldab, siis on hästi, kui mitte, siis peab veidi ka vaeva nägema.

Kristiina oma uue Bottecchia rattaga.
Kristiina oma uue Bottecchia rattaga.

Hetkeseisuga on meil plaanis 3 võistlust – Auküla minitriatlon 25.06, Sportland Kõrvemaa triatlon 15.07 ning 5.08 Ironman Otepää 4-18-4 ehk n-ö lihtinimese versioon. Alustan seega miniversioonist, sest see tundub lihtsalt tore. Oma esimeselt võistluselt tahan saada suurepärast emotsiooni ja usun, et seal 100m ujumise, 10km rattasõidu ning 2km jooksuga selle ka saan. Teine võistlus Kõrvemaal tuleb juba väljakutsuvam. Distantsid on seal küll veel piisavalt lühikesed, et on mõeldud kogupereüritusena, aga maastik… see mägine maastik teeb asja, vähemalt minule, väljakutsuvaks. Viimasena võtame ette kurikuulsa SiS Ironman Otepää igamehetriatloni ehk 400m ujumist, 18km maanteeratast ning 4km jooksu. Viimane saabki olema minujaoks see võistlus, mille nimel treenida. Sinna on veel mõned kuud aega, seega nüüd, kui ülikool sai lõpetatud, on viimane aeg end tihedamalt õhtusele rattatiirule motiveerida.

Tahad rohkem teada, kuidas möödub triatloni ettevalmistus, milline on varustus ning millised saadud emotsioonid nii võistlustel kui ka treeningul? Siis püsi lainel!

Kristiina Stõkova

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Kes saab Mont Blanc tippu?

Viis ägedat tiimi võistlevad selle nimel, et minna juulikuus koos Sportlandi ja Kunnar Karuga Mont Blancile. Oktoobris kuulutasime välja konkursi,…

Järgmine postitus:

LOOKBOOK: adidas x 3 neiut

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus