Kreete Verlin – lapsepõlvest saati trenninäljas | Sportland Magazine

Jaga „Kreete Verlin – lapsepõlvest saati trenninäljas“

Kreete Verlin – lapsepõlvest saati trenninäljas

Kreete Verlini (20) armastus spordi vastu sai alguse Saaremaal vanavanemate juures küla vahel sõbrannadega ratastega ringi sõitmisest ja puude otsas ronimisest. Nüüdseks on Kreetest saanud Eesti kergejõustiku tulevikulootus.

„Raske on rääkida, kuidas minus liikumisarmastus sündis, sest tegelikult on sport mulle kogu elu meeldinud. Tegime sõbrannadega Saaremaal küla vahel igasuguseid põnevaid asju, ju sellest kasvaski välja aktiivne eluviis ja üldfüüsiline tugevus,” arvab Kreete.

Enda sõnul on ta pidevalt trenninäljas ja kõige pikem trennipaus on olnud kõigest üks kuu. „See oli kõige pikem paus üldse ja nii õudne oli. Ma ei tee trenni ainult tulemuste pärast, vaid iseendale ja sellepärast, et see meeldib mulle nii väga. See on minu hobi.”

Kreete Verlin

Naudib sporti

Kreete keskendub praegu tõkkejooksule ja sprinti harrastab ta vaid kiiruse arendamiseks. Kaugushüppest pidi ta vahepeal vigastuse tõttu loobuma, aga on hakanud end taas ka sel alal arendama. „Kõige rohkem naudin 200 meetri jooksu, sest kuigi jooksed end põhimõtteliselt pildituks, on pärast jooksu maas lamades nii mõnus tunne.”

Kreetele meeldibki spordi juures kõige rohkem mitmekülgsus ja ta usub, et kergejõustik on andnud talle hea põhja. „Isegi kui olen pühendunud tõkkejooksule, naudin alati ka muud. Tulin eelmisel aastal näiteks Tallinna koolide vahelisel sõudeergomeetrivõistlustel esimesele kohale ja ka kehalises kasvatuses sain iga asjaga hakkama, mis mulle ette anti. Tänu kergejõustikule on kõik alad hästi välja tulnud.”

Kreete VerlinTasa ja targu tippu

„Mul oli algusest peale suur tahtmine ja motivatsioon ja see ei ole kuskile kadunud,” räägib Kreete. „Kõige suurem muutus sportlasetee algusega võrreldes on toimunud vast tugevuses ja kiiruses, kuid suhtumine sporti on täpselt sama. Kahjuks olen ka mina näinud, kuidas mõned lapsepõlveaja tugevad konkurendid on ajaga ära kadunud, aga see kõik on kinni sportlase enda mõtlemises ja treeningmeetodites. Mõned lihtsalt mõtlevad noorena, et maailmatasemega võrreldes on Eesti noorte tulemused üsna kehvad, ja loodavad palju trenni tehes samale tasemele jõuda, aga tegelikult treenivad end üle. Edetabeleid vaadates on kõik tipptulemused Eestis tehtud 25-aastasena või vanemana, mistõttu ei tasu noorena kohe end surnuks treenida, vaid tasa ja targu edasi liikuda. See on minu puhul õnneks hästi toiminud,” ütleb Kreete.

Päev korraga

Saabuval suvel loodab noor kergejõustiklane osaleda EM-il: 100 meetri tõkkejooksu normist on tal puudu kõigest kaks sajandikku. „Olen kindel, et suudan selle ära joosta,” usub ta. Kaugemaid tulevikuplaane ei ole ta veel teinud, sest elab päev korraga.

Kas kunagi võiks eesmärk olla ka olümpiamängudele pääsemine? „Eks olümpia ole iga sportlase unistus ja ma oleksin siiralt rõõmus juba sinna pääsemise üle. Kui tahaksin, siis äkki oleksin võimeline olümpianormi ära jooksma? Üks eestlane on seda teha suutnud ja miks ei võiks mina olla see teine sportlane, kes seda suudab? Aga kui ma ka kunagi olümpiale ei jõua, ju siis polnud nii vaja, ja tulevad elus veel paremad asjad,” arutleb Kreete.

Treener Krista ja Kreete
Treener Krista ja Kreete

Peale vaheaastat USAsse

Kreete on algusest peale töötanud koos treener Krista Valgepeaga, kes on talle justkui teise ema eest. „Krista suhtub igasse õpilasesse individuaalselt ja on lihtsalt nii tark ja hea treener, et ma ei tahaks teda mitte kunagi välja vahetada, aga kahjuks lähen varsti Eestist ära ja olen sunnitud seda tegema.” Nimelt lõpetas Kreete möödunud aastal Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ning võttis peale seda vaheaasta. Nüüd on ta aga otsustanud, et suundub saabuval sügisel õppima ja treenima ookeani taha. „USAs võib olla täiesti teistsugune treeningmetoodika ja sportlane vajub esialgu ära, aga mingi aja pärast hakkab ta jälle tõusma ja tulemused hakkavad tulema,” usub ta.

Töö Sportland Runningus

Vaheaastal tahtis Kreete ka õppimisest puhata, aga see ei tähenda, et tüdruk trenni ei teeks. „Mul ei ole mõtet lihtsalt 20 aastat järjest elust õppimise peale kulutada,” selgitab ta. „Üks puhkuseaasta kulub ära, et näha, millised tulemused võivad spordis tulla, kui saan normaalsel ajal magama minna ja hommikul normaalsel ajal ärgata. Puudub koolistress, elu on palju vabam ja unekvaliteet mitu korda parem. Seda on loomulikult ka tulemustes näha.”

Kergejõustik pole aga ainus, millega Kreete praegu oma aega sisustab. Ta töötab Sportland Runningus, kus saab suhelda teiste jooksuhuvilistega. „Minu eelis on see, et olen juba sportlane ja mul on sportlik taust – nii on lihtsam seda tööd teha. Mulle meeldib inimestega suhelda, tunnen, et olen ka ise selle ajaga julgemaks muutunud. See on minu töö suur pluss.”

Kreete

Hea uni teeb imesid!

Kreetel on sportlasele kohaselt väga hea vorm, aga tal on ka kadedust tekitavalt pikad ja säravad kiharad ning kaunis jume. „Mul tegelikult polegi suurt ilusaladust, äkki armastus …” ei oska naine kohe teistele soovitusi jagada. „Kaal on nüüd kontrolli all just seetõttu, et puudub koolistress. Magan iga öö vähemalt üheksa tundi ja ärkan hommikuti enamasti ilma äratuskellata. See on kõige kasulikum asi üldse, mis vaheaasta mulle andnud on. Kaal on praegu täpselt sellel tasemel, mis olema peab, ja kuigi puberteediga kaasneb periood, kus keha muutub naiselikumaks, tunnen, et olen sellest lõpuks üle saanud. Rasvaprotsent on läinud piisavalt madalaks ja see on ka spordile kasuks tulnud,” ütleb ta.

KreeteMeeldib olla nähtav

Kes ei usu, otsigu Kreete üles Instagramist, kus sportlane jagab pilte oma tegemistest ja inspireerib kindlasti ka teisi jooksutosse jalga tõmbama. Sotsiaalmeediat kasutab neiu oma sõnul täpselt nagu iga teine noor. „Eks see oleneb sportlasest, kellele meeldib olla nähtav ja kellele mitte. Mulle meeldib olla inimeste jaoks kättesaadav, aga ma poleks üldse oodanud, et nii palju inimesi võiksid mu tegemiste vastu huvi tunda,” imestab ta.

„Inimesi sportima inspireerida on kerge,” usub sportlane. „Kui sa tõesti hoolid oma tervisest ja tahad hea välja näha, tuleb juba niisama metsas sörkimine palju kasuks. Ajapikku võib see saada harjumuseks ja siis ei suudagi sa enam ette kujutada, et nädalas paar korda jooksmas ei käiks. Liikumise juures on kõige olulisem see, et üle ei pingutataks. Kui ikka keha annab märku, et nüüd aitab, tuleb teda kuulata,” kinnitab Kreete.

Kreete Verlin

Eneseusk viib edasi

„Sportides tuleb alati endasse uskuda ja mitte lasta konkurentidel end häirida. Kui noorteklassis veel poodiumile ei pääse, pole vaja pead norgu lasta, sest paremad ajad võivad alles ees olla. Treener ikka räägib mulle, kuidas kunagi võistlustel kaotasin trenni kõige kiiremale tüdrukule, aga ei olnud kurb, vaid ütlesin, et järgmisel aastal teen talle niikuinii ära ja nõnda ka läks. Eneseusk ja positiivsus viivad edasi!” ütleb Kreete.

KreeteKreete Verlin

Sünniaeg: 14. veebruar 1997

Isiklikud rekordid:

100 m tõkkejooks – 14.07
60 m tõkkejooks – 8.48
200 m sprint – 24.88

 

 

 

 

Tekst: Keilit Aedma

Fotod: Marko Mumm/EKJL , Jake Farra / erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

CROSSFITI MAAILMA OLÜMPIA

Nädala lõpuni võib märgata, et iga inimene, kes harrastab CrossFiti, otsib ekraani, millelt jälgida CrossFit Games 2017 võistlust. Püüdsime kinni…

Järgmine postitus:

Me kõik oleme loodud jooksjateks

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus