Kui kontoritööline veab pärast rasket tööpäeva jooksutossud jalga ainult iseenda nimel, siis tippsportlane tunnetab suure hulga inimeste toetust ning sellega kaasnevat vastutust.
Sama suur vastutus on mõistagi ka poolehoidjal. Üks õige spordifänn kannab seljas oma iidoli särki, kaelas fännisalli ning peas klubi sümboolikaga mütsi. Tulihingeline fänn on aga võimalik olla ka ilma üht konkreetset meeskonda toetamata.
1036 salli
Näiteks 58-aastane kirglik jalgpallifänn Antti Kask naudib oma meelisspordiala puhul fänniatribuutikat ja staadione ning kogub jalgpallisalle. Inglismaa jalgpallile jäägitult kaasa elav Antti hankis oma esimese salli 2000. aastal vägagi pragmaatilisel põhjusel. „Kuna mulle meeldib tihti käia Inglismaal jalgpalli vaatamas ning Inglismaa kliima on selline, nagu ta on, siis ostsin West Ham Unitedi klubi salli, sest külm oli,” naerab Antti.
Nüüd on sallid tema jaoks midagi kaugelt enamat kui soojaandjad. Kodumaiste sallide kogumine on Anttile lausa missioon. Kas olete midagi kuulnud jalgpalliklubidest FC Helios, JK Kohila Püsivus või Nabala Kohalikud Koprad? Antti pole mitte ainult kuulnud, vaid tal on ka nende klubide ametlikud fännisallid.
„Eestis käingi mängudel tihti ainult sallide pärast. Tänavu sattusin seetõttu isegi Maardu Linnameeskonna mängule, sest nad võtsid minuga Facebookis ühendust ja kiitlesid, et neil on kena sall,” selgitab Antti.
Kuidas sai Antti Triglavi salli?
Anttile meenub koondisereis Sloveeniasse, kus ta sattus Ljubljana lennujaama lähistel Kranji linnakesse, kus tegutseb Triglavi-nimeline klubi. „Staadionil polnud fännipoest lõhnagi, aga kuna aega oli vabalt käes, sõitsin pisut eramajade vahel ringi ning avastasin ühelt pesunöörilt Triglavi salli rippumas,” muigab Antti. „Üks memmeke oli hoovis ja kui ma soovisin salli osta, ei võtnud ta mind kuulmagi. Lõpuks tegime vahetuskaupa ja andsin talle Eesti koondise salli vastu.”
Kurat tegutseb viletsa tervise kiuste
Rattaspordiaustajate jaoks on fänni prototüüp sakslane Dieter Senft ehk Didi, kes külastas aastakümneid punase kuradikostüümi, hargi ja võimsa habemega erinevaid velotuure.
El Diablo ehk eesti keeles Kuradi kohaolust andsid märku teele joonistatud massiivsed hargid. Mõni kilomeeter pärast esimeste harkide ilmumist hüppas välja ka Kurat ise, kes kargas, lõugas, tegi nägusid ning kõike muud, et endast hirmutava põrgulise mulje jätta.
1952. aastal Ida-Saksamaal Reichenwalde linnakeses sündinud Senft alustas oma fännikarjääri 1993. aasta Prantsusmaa velotuuril ning jättis esimest korda oma lemmikvõistlusel käimata alles 2012. aastal, kui oli kimpus kasvajaga. „Mul on kolme nädala jooksul peast kolm röntgenipilti tehtud. Tunnen end nagu Tšernobõli reaktor,” teatas ta toona murelikele poolehoidjatele. 2014. aasta novembris ilmus rattaportaalidesse uudis, et Senft on viletsa tervise tõttu lõplikult pensionile läinud, kuid see uudis oli õnneks siiski ennatlik. Tänavusel Tour de France’il tegutses El Diablo ränkraskel Finhauti-Emossoni tõusul.
Kui palju teenivad klubid fännisärkidelt?
Eelmine suvi tõi endaga kaasa jalgpalliajaloo kalleima ülemineku, kui prantslane Paul Pogba siirdus 105 miljoni euro eest Torino Juventusest Inglismaa suurklubisse Manchester Unitedisse.
Hirmkalli tehingu järel hakati usinalt spekuleerima, et Pogba fänniatribuutika müük teeb suure väljamineku mõne päevaga tasa. Kas ka tegelikult?
Teeme umbkaudse arvutuse ja võtame näiteks Rootsi superstaari Zlatan Ibrahimovici, kes siirdus suvel Pariisi St. Germainist ManU-sse üleminekutasuta ja kelle särke müüdi esimese nädalaga 76 miljoni naela eest.
Loomulikult ei saa United kogu raha endale. Unitedil on särgileping adidasega, mis tähendab, et Saksamaa suurfirma maksab särkide müügist ManU-le kas kindla summa või kindla protsendi tulust.
Lisaks on oluline märkida, et klubi teenib tulu vaid neilt fännisärkidelt, mis on ostetud ManU ametliku kodulehe kaudu. Ekspertide hinnangul ostetakse veebilehe kaudu umbes pool särkidest ning ManU võib müügitulust teenida 15–20%, mis tähendab, et 76 miljonist naelast jõudis Inglismaa suurklubi kaukasse vähemalt 5,7 miljonit.
Teisisõnu teenis ManU särgimüügist ühe nädalaga summa, mille eest rootslasele pool aastat palka maksta.
Suurimad fännibaasid on Barcelonal ja Realil
Pole kahtlust, et suurimate jalgpalliklubide tuntuse vastu ei saa globaalsel tasandil ühegi teise spordiala võistkonnad. Kuid millisel vutiklubil on kõige enam fänne?
Internetiajastul ei ole selle teadasaamine kaelamurdev ülesanne. On enam kui tõenäoline, et tulihingeline fänn jälgib oma lemmikklubi tegemisi mõne sotsiaalvõrgustiku vahendusel. Kui lüüa kokku Facebooki, Instagrami ja Twitteri jälgijad, on kaks Hispaania suurklubi konkurentidest valgusaastaid ees. Barcelonal on 128 ja Real Madridil 125 miljonit fänni.
Järgnevad Inglismaa suurklubid Manchester United, Londoni Chelsea ja Arsenal ning Liverpool. Seejuures ManU-l on vastava metoodika järgi 81 miljonit fänni ning Ragnar Klavani tööandjat Liverpooli toetab 34 miljonit inimest, mis ületab Eesti rahvaarvu peaaegu 30 korda.
Kas sul on mõne maa sall, mida Anttil pole? Vaata järele siit.
Tekst: Taavi Libe
Taliujumine – eestlaste uus rahvussport?