Kui töö ja hobi käivad käsikäes | Sportland Magazine

Jaga „Kui töö ja hobi käivad käsikäes“

Kui töö ja hobi käivad käsikäes

Õnnelikud on inimesed, kellel on võimalik ühendada oma töö ja hobid. Just sellega on hakkama saanud kolm meest, kes armastavad värskes õhus sporti teha ja kelle tööpäevad mööduvad Sportlandi Outdoor-osakonnas.

Outdoor- ehk OD-osakond tegeleb nende tehniliste spordialade varustuse müügi ja hooldusega, mida saab harrastada looduses. Sinna hulka kuuluvad murdmaasuusad ja mäesuusad, lumelauad, jalgrattad ja rulluisud ja nendega seotud tooted, nagu näiteks kiivrid, määrded jms. Põnevust selles osakonnas jätkub, sest iga uus aastaaeg toob fookusesse uued tooted ja spordialad.

Aiko KlaosVaheldusrikas töö

Lõunakeskuse OD vanemteenindaja Aiko Klaos on Sportlandis ametis olnud üle kaheksa aasta. „Ühele iga päev arenevale ettevõttele kohaselt on selle aja jooksul toimunud palju muutusi, kõik ikka selleks, et meie tooted ja teenused oleksid kliendi jaoks parimad,“ ütleb Aiko. Tema tööülesannete hulka kuulub kauba käitlemine ja jälgimine, et kõik, mida pakutakse, oleks saalis ja kliendile kättesaadav. Samuti komplekteerimine, hooldus ning sobiva toote leidmine ja tellimine. „Kevadel-suvel on esikohal rattad, rulluisud ja kõik sinna juurde kuuluv. Sel ajal liigun rohkem ringi, kuna lisaks Lõunakeskuse Sportlandi väljapanekule hoolitsen ka Kaubamajaka ja Rakvere Sportlandi rataste eest. Sügis ja talv toovad fookusesse suusad, trenažöörid ja määrded,“ räägib Aiko. Töö juures naudib ta kõige rohkem vaheldust. „Kuna hooajad vahetuvad, siis muutuvad ka tooted. Alati on midagi uut ja see tähendab, et tuleb kogu aeg ennast täiendada ja uuendustega kursis olla.“

Lemmik on rattasport

Aiko nimetab end õueinimeseks. „Väga harva satun siseruumidesse treenima, kuigi jõusaali võiks vahel ära eksida. Kuna läksin 7-aastaselt jalgrattatrenni, siis see ala on kõige südamelähedasem. Suurema osa aastast kannatab rattaga väga ilusti sõita. Kui on lumega talv, siis tulevad suusad kiirelt kapist välja. Käin meeleldi kõndimas ja talvel veel ujumas,“ räägib ta oma sportlikest huvidest.

Aikot võib kohata ka rahvaspordiüritustel. „Kuna tööandja pakub võimalust paljudel üritustel tasuta osaleda, oleks patt see kasutamata jätta.Viimastel aastatel olen võtnud osa Bosch Eesti maastikurattasarjast, Tartu rattarallist, rattamaratonist ja suusamaratonist, Elva rattarallist ja Kõrvemaa suusamaratonist. 10–15 starti tuleb aasta peale ära,“ loeb ta kokku.

Väljas sportimise suurimad plussid on tema meelest värske õhk ja loodus. „Terviseradade eest hoolitsetakse Eestis väga hästi ja üha tihedamini on need ka valgustatud. Kõige raskem osa on end kodust välja saada. Kui see takistus on ületatud, siis on juba igaühe enda valik, mis ala meeldib ja mis on eesmärgid. Õuetrennidega ei kaasne ka spordiklubi igakuist arvet. Pimedal ajal on välja minna muidugi vahel raske, aga seda suurem on pärast rahulolu,“ leiab ta.

Marten SarkMatka- ja discgolfirajad meelitavad

Viimsi OD vanemteenindaja Marten Sark on Sportlandis töötanud viis aastat. „Suvel tegelen põhiliselt rataste hoolduse ja nende kokkupanemisega ning rulluiskude hooldusega. Talvel on peamine töö suuskade hooldamine,“ ütleb ta. Marteni meelest on töö suurimaks plussiks mitmekesisus ning see, et iga päev on isesugune.

Talle meeldib samuti väljas liikuda ja sporti teha. „Lemmikuteks on looduses matkamine ja discgolf, igal vabal päeval katsun jõuda discgolfirajale.Kuna tööl puutun kokku rataste ja suuskadega, tegelen ka rattasõidu ja suusatamisega nii palju kui võimalik,“ ütleb ta. Lisaks sellele käib ta kaks korda nädalas võrkpallitrennis.

Igaühele midagi

Rahvaspordiürituste ajal on Marten sageli tööpostil ja seepärast ise alati rajale ei jõua, kuigi on osalenud nii Tartu ratta-, suusa- kui ka jooksumaratonidel. „Praegu pakuvad kõige rohkem huvi discgolfivõistlused ja -üritused,“ ütleb ta.

Marten usub, et hea tahmise juures leiab igaüks endale sportliku hobi, mida saab harrastada värskes õhus. „Alates rahulikust jalutamisest lõpetades triatloniga ja kõige sellega, mis sinna vahele jääb. Matkamine neile, kes tahavad avastada Eestimaa ilusaid paiku. Rattasõit neile, kellele meeldib kiiresti liikuda. Suusatamine neile, kes tahavad nautida mõnusat talveilma. Discgolf neile, kes tahavad avastada uut spordiala, mis on viimastel aastatel väga populaarseks saanud,“ jagab ta soovitusi.

Töö ja hobi koos

Järve OD vanemteenindaja Olaf Põldoja on Sportlandis töötanud pea kolm aastat ja kogu aja olnud seotud OD-osakonnaga. „Kuna inimestel on väga palju erinevaid muresid ja soovin alati neid kuidagi aidata, on mul pea iga päev midagi uut õppida, ja see meeldib mulle. Suur pluss on, et mind ümbritsevad väga toredad töökaaslased ja loomulikult see, et saab töö ja hobi kokku viia. See tervikuna teebki ameti meeldivaks,“ on Olaf rõõmus.

Olaf Põldoja

Töövaldkond reedab, et mehele on südamelähedased spordialad, millega saab tegeleda värskes õhus. „Elan Nõmmel ja siinsed terviserajad on nii lähedal, et oleks lausa patt minna tuppa treenima, kuigi ka spordisaalid pole mulle võõrad,“ ütleb Olaf ja kinnitab, et eelistab vastupidavusalasid. „Lemmikuks on suusatamine, aga kahjuks on see viimasel ajal kehvade talvede tõttu tagaplaanile jäänud. Viis aastat on kõige südamelähedasemaks olnud maastikurattasõit, milleni jõudsin tänu isale. Mu isa on selle spordialaga väga pikalt tegelenud ja mis saakski olla parem kui veeta mõni kaunis nädalavahetus looduses koos isaga treenides,“ on mees rahul.

Tunne spordist rõõmu!

Enamiku trennidest teeb Olaf fatbike’i seljas uusi radu ja paiku avastades ja kindlasti maastikul, kuna see sobib talle oma tehnilisuse ja intensiivsuse tõttu paremini kui maanteesõit. „Soovitan välja treenima minna, sest Eesti looduses on väga palju ilusaid kohti. Kindlasti ei tähenda see, et peab neid joostes või rattaga avastama, sobib ka rahulik jalutuskäik värskes õhus,“ arvab Olaf. Ta ütleb, et neil, kes ei ole veel oma ala leidnud, tasub läbi mõelda, mis huvitab ja mis meeldib. „Spordist peab rõõmu tundma ja ükski trenn ei tohiks olla selline, kuhu inimene läheb kannatama.See käib üle jõu ja ei ole meeldiv,“ teab Olaf. Ta paneb südamale, et kui juba trenni minna, siis peaks seda tegema mõistusega ning vältima üle treenimist ja vigastusi.

Tekst: Terje Juur
Fotod: erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Millist abi saab kinesioteipimisest?

Oled ehk trennisaalis, jooksurajal või isegi kontoris näinud inimesi, kelle keha katavad värvilised teibiribad, ja mõelnud, milleks need vajalikud on.…

Startinud on ülipõnev Premium Liiga!

Eelmisel nädalal sai alguse koduse jalgpalli tippliiga, mis tõotab tänavu tulla üks viimaste aastate atraktiivsemaid. Hooaja avasid üllatusega Nõmme Kalju…

Järgmine postitus:

10 küsimust Kaja Kallasele

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus