Kuidas valida rulluiske ja mida peaks enne sõitmist teadma? | Sportland Magazine

Jaga „Kuidas valida rulluiske ja mida peaks enne sõitmist teadma?“

Kuidas valida rulluiske ja mida peaks enne sõitmist teadma?

Kui otsid vaheldust jooksmisele, kõndimisele või rattasõidule, siis hea viis ilusa ilma ja aktiivse tegevuse nautimiseks on rulluisutamine.

Rulluisutamine on ala, mis sobib igas vanuses, kehakaalus ja oskustega inimestele, sest ei nõua erilisi eeloskusi. Sportimise mõttes on uisutamine heaks alternatiiviks jooksmisele, sest uisutades on tempo märksa kiirem, kuid pulss madalam kui joostes. Eriti soovitatav on uisutamist proovida neil, kes mõne vigastuse tõttu jooksuradadele minna ei saa. „Uisutades ei saa liigesed nii suurt põrutust kui jooksmisel,” selgitab Sportlandi brändijuht Henri Kruusel.

Millest alustada?

Kui plaanid rulluisutamisega algust teha või olemasolevaid uiske uute vastu vahetada, siis Sportlandist leiad valiku kvaliteetseid K2 brändi rulluiske igal tasemel sõitjale. Henri soovitab uiskude valimisel lähtuda kindlasti enda uisutamise kogemusest või ambitsioonist, kuhu uisutamisega jõuda tahad.

Nii nagu tavalise jalanõu puhul ei ole ka rulluiskude valikul vähem oluline mugavus ning jalga sobivus. „Maailma suurim rulluisutootja K2 bränd on tegutsenud juba kümneid aastaid, olles esimene, kes mugavusele orienteeritult tõi turule softboot ehk pehme saapaga rulluisud,” tutvustab Henri. Sportlandist leiab laia valiku uiske lastele ja täiskasvanutele nii treeninguks kui ka võistlusteks. Lapsele uiske ostes ei pea ka muretsema, et need kohe väikseks jäävad. „K2 pakub lastele viie numbri jagu reguleeritavaid uiske, mis tähendab, et laps saab ühe paariga sõita läbi mitme hooaja,” räägib brändijuht.

Erineva suurusega rattad

Rulluiske valides on üks kriteerium rataste suurus. Kui oled märganud väga suurte ratastega uisutajat mööda vuhisemas, siis ilmselt on tegu pigem juba professionaalsemal tasemel sõitjaga, kellel on tugevam jalg ja parem tehnika uisuga toimetulekuks. „Mida suuremad on rattad, seda suuremad on võimalused kiiruse arendamiseks,” räägib Henri. Väiksema rattaga uiskudel on aga lihtsam manööverdada. „Algajale ja harrastajale, kellel ei ole huvi võistlemise vastu, sobivad just väikeste ratastega uisud, nagu 80 ja 84 mm,” ütleb Henri. Suuremad rattad, nagu 90 mm ja rohkem, sobivad neile, kelle eesmärk on rulluiskudega teha tõsisemat trenni ning käia ka võistlemas.

Ära karda proovida

Rulluisutamine võib esmapilgul tunduda hirmuäratav, sest tasakaalu leidmine ja pidurdamine näib algajale sõitjale esialgu ilmvõimatu. Esimesed uisusammudki ei pruugi kohe õnnestuda, kuid ära löö käega – oskused tulevad kiiremini kui arvad. Rulluisutamisega alustades oleks hea käia näiteks Rullibussi koolitusel, et kogenud juhendaja käe all põhiasjad selgeks saada.

Kindlasti on tarvis õppida seda, kuidas manööverdada ja pidurdada ning kui see on käpas, läheb edasi juba libedamalt. „Algajale sõitjale on uisul pidurite olemasolu oluline, edasijõudnud on omandanud pidurdustehnika, kus eraldi pidurit enam vaja ei lähegi,” tõdeb Henri.

Mida kogenum sõitja, seda suuremat kiirust saab ka arendada ning rullitamisest võib saada väga mõnus ja vaheldust pakkuv lemmiktrenn. Koormust saab vajadusel reguleerida tempo ja sõiduasendiga. Mida sportlikuma asendiga sõidad, seda suurem on koormus seljale ja reitele. Püstises asendis saad rahulikult kruiisida.

Kaitse end ohtude eest

Ära unusta kiivrit! „Kvaliteetne kiiver on uisutamise juures esmatähtis, see on ainus asi, mis pead kukkumise eest efektiivselt kaitseb,” paneb Henri südamele. Sportlandis on lai valik erineva disaini ja kujuga kiivreid, mille seast kõik endale meelepärase leiavad. Algajale rulluisutajale soovitab Henri lisaks ka põlve-, randme- ja küünarnukikaitsmeid. „Alguses on kukkumise tõenäosus suur ning selle tagajärjel on ebameeldivad marrastused lihtsad tulema, kaitsmete kandmisel saad neid aga vältida,” räägib ta.

Rulluiskude eest tuleb hoolt kanda

Nagu iga teist sõiduvahendit, peab ka rulluiske korraliselt hooldama. Rulluiskude omanikuna võiksid teada, millist tüüpi on uiskude laagrid, sellest sõltub ka hoolduse tihedus. Laagrid on üldiselt toodetud ABEC või ILQ standardi alusel ning selle standardi järel on antud ka number 3, 5, 7 või 9. Mida suurem on number, seda paremini vastav laager veereb ning mida väiksem on number, seda vastupidavam on laager. „Kui on 3 või 5 tähisega laagrid ja uisutad mõni kord nädalas, siis tasuks uiske hooldada 1-2 korda hooaja jooksul. Kui laagri numbriline tähis on 7 või 9, siis sõltuvalt uisutamise kordadest võiks uiske hooldada korra kuus või isegi paari nädala tagant,” soovitab Henri.

Esimestel kordadel on kasulik rulluisud hooldusesse viia näiteks mõnda Sportlandi hoolduskeskusesse (Ülemiste, Järve, Lõunakeskus, Zeppelin) ning kui endal huvi ja asi käpas, siis võib uisuhooldust läbi viia ka kodus. „Pärast iga uisutamist ei ole hooldus vajalik, kuid vihmase ilmaga uisutama sattudes pea kindlasti meeles, et uisulaagrid vajavad ülevaatamist,” annab Henri nõu.

Pane tähele!

Vahel võib rulluiskudel sõites kuulda väikest raginat, mis viitab tolmu või liiva sattumisele uisulaagrisse. See kaob tavaliselt pärast mõningat sõitmist või hooldust. „Tihtipeale arvavad inimesed, et ragin viitab praaktootele, kuid tegelikkuses see nii ei ole, mida suurema numbriga on laager (näiteks 7 või 9), seda tõenäolisem on, et tolm laagrisse pääseb,” selgitab Henri.

Enne uisutama minemist tõmba uisusaapaga mööda asfalti või kätt ning kontrolli, et kõik rattad liiguksid enam-vähem ühtlase kiirusega ning seejärel lihtsalt naudi sõitu!

Tekst: Taisi Kõiv
Pildid: Jake Farra

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

SUUR GALERII: Maijooks

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus