Lastejooga avardab maailmapilti | Sportland Magazine

Jaga „Lastejooga avardab maailmapilti“

Lastejooga avardab maailmapilti

Jooga on suurepärane võimalus hoolitseda oma keha ja vaimu eest ja alana sobib see väga hästi ka lastele. Miks? Sellest räägib joogaõpetaja Liis Karelson.

Lasteaiaõpetajana töötav Liis on joogaga tegelenud juba mitu aastat ja lausub, et see on tema kirg. Oma kirge on ta alates eelmisest sügisest edasi andnud ka poistele ja tüdrukutele. „Naudin tunnet, mis jooga harrastamisega kaasneb. Lasteaiaõpetajana mõtlesin, et imeline oleks pakkuda sellist elamust lastelegi. Nii saigi minust lastejooga õpetaja. Ühtlasi võimaldab lastejooga ühendada minu töö ja hobi,“ lausub Liis.

Ta kinnitab, et jooga sobib igas vanuses lastele, väikestest sülelastest kuni teismelisteni välja. Beebid saavad joogat teha koos emmega ja alates kolmandast eluaastast tuleb enamik lapsi joogatunnis juba ise toime. „Mina annan joogat lasteaialastele vanuses 4–7 aastat. Kui palju lapsi ühes rühmas käib, on õpetaja otsus ja tunde küsimus. Mulle meeldib, kui tunnis on maksimaalselt 12 last. Tunni pikkus jääb samuti õpetaja otsustada, aga see oleneb kindlasti laste vanusest. Minu joogatunnid on keskmiselt 45 minutid pikad,“ räägib Liis.

Sonja Simone
Sonja Simone

Võrdselt tublid

Jooga ei ole mõeldud ainult tüdrukutele, täpselt sama hästi sobib see poistelegi. Kuigi ka Liisi tundides käib praegu tüdrukuid rohkem kui poisse, võib ta öelda, et poisid, kes joogas käivad, tunnevad sellest sama suurt rõõmu. „Õpetajana töötades olen tähele pannud, et tihti on just poisid võistlushimulisemad. Pidevalt heade tulemuste poole pürgimine võib last kurnata. Joogatrenn on agakoht, kus ei ole kaotajaid ega võitjaid – kõik on võrdselt tublid,“ kinnitab Liis.

Jooga sobib tema sõnul väga hästi ka nendele lastele, kes põhialana tegelevad mõne muu spordialaga. „Tänu joogale areneb keskendumisvõime ja laps õpib tajuma oma keha. See omakorda aitab saavutada paremaid tulemusi teistel spordialadel.“

Melissa
Melissa

Kindel struktuur

Lastejooga tund erineb teistest treeningutest üsna palju, sest lisaks füüsilisele liikumisele pööratakse suurt tähelepanu vaimsele ja emotsionaalsele poolele. „Nii nagu täiskasvanute tunnis on ka lastejooga tunnil kindel struktuur. Joogatund algab häälestusega, milleks on mantrate laulmine või lugemine. Mantratele järgnevad soojendusharjutused ning siis tuleb lõbus ja mänguline harjutuste seeria,“ tutvustab Liis. Ta lisab, et tundi rikastavad liikumismängud, tantsimine, massaaž, juturingid, muinasjutud ja hulk vahendeid (pallid, pillid jne). Joogatund lõpeb lõdvestuse ja meditatsiooniga, mis õpetab hetkes elamist.

Mitmekülgselt arendav

Kui tegeleda joogaga regulaarselt, siis on positiivsed tulemused garanteeritud. „Joogatunnis mõjutame korraga nii enda füüsilist keha kui ka hinge ja meelt. Lastejooga õpetab lastele, kuidas säilitada hea kontakt iseenda ja oma füüsilise kehaga, kuidas olla paindlik ja tasakaalukas. See aitab suhtuda sõbralikult iseendasse, kaaslastesse ja kõigesse enda ümber,“ usub Liis.„Füüsilised harjutused aitavad kaasa keha tunnetusele, painduvusele, treenivad jõudu ja arendavad motoorikat. Jooga ja mediteerimine aitavad lastel paremini keskenduda. Lastejooga aitab avardada maailmapilti, kuna tunnis kuulatakse ja räägitakse sageli õpetlikke lugusid ja arutletakse elutähtsatel teemadel.“

Lastejooga

Huvitavad elamused

Ükski joogatund ei sarnane eelmisega. Palju oleneb sellest, milline on laste meeleolu ja energia ja kui suurt huvi üks või teine tunnis tehtud asi neile pakub. „Mul on küll alati peas mõtted ja harjutused, mida soovin lastega teha, kuid tihti võtab tund hoopis teise suuna. Vahel on ka nii, et see, mis minule tundub väga ägeda tegevusena, ei avaldagi lastele muljet. Aga juhtub ka vastupidi,“ räägib Liis. Kord kulus pool tundi merekarbi uurimisele ja selle seest tuleva kohina kuulamisele. „Minul oli selleks meditatiivseks tegevuseks arvestatud umbes viis minutit, aga kuna laste huvi oli lõputu, siis kulgeski suurem osa meie tunnist vaikuses,“ meenutab ta.

Liis on tähele pannud, et lastele meeldivad väga lood ja muinasjutud. Tihti vestab ta tunnis muinasjutu, mille jooksul kehastutakse esemeteks või loomadeks, mis ongi tegelikult klassikalised joogaasendid.

Lastejooga

Jooga on abiks

Joogatundi võib tulla iga laps ja mingeid eeldusi või omadusi selleks tarvis ei ole. Kõige tähtsam on see, et lapsele jooga meeldiks ja ta seda naudiks. „Trenni suunab lapse tihti lapsevanem ja rõõm on näha, kui palju on teadlikke vanemaid. Neid, kes on kursis, mil moel toetab jooga lapse füüsilist või vaimset arengut,“ rõõmustab Liis.

Tal oleks aga väga hea meel, kui trenni satuks rohkem poisse ja tüdrukuid, kelle tähelepanu hajub kiiresti, kellel on keeruline keskenduda ja oma tunnetega toime tulla. „Tihti on ka nende laste vanemate elutempo väga kiire. Aga joogatund võib olla just see koht, kus „probleemse“ sildi külge saanud lapsele ei anta hinnanguid, vaid teda hoopis kuulatakse ja kaasatakse, kus ta saab tunda end olulisena. Usun, et sellistele lastele on joogast palju abi,“ lausub Liis.

Anni Adele
Anni Adele

LAPSED RÄÄGIVAD

Melissa: „Mulle meeldib, et joogatunnis on vaikne. Tunni alguses meeldib mulle ette kujutada, mida me tegema hakkame ja kuidas.“

Sonja Simone: „Mulle meeldib joogatunnis joosta ja erinevad joogapoose teha.“

Anni Adele: „Mulle meeldib see, et ma saan kingad jalast ära võtta ja paljajalu olla. Veel meeldib mulle, kui me värvime pilte.“

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Karel Kaljuste

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Kõrvemaal hetki püüdmas. Fotoaparaadiga ja ilma

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus