LEMON GYM lükkab spordiga seotud müüdid ümber: ühekorraga ja igaveseks | Sportland Magazine

Jaga „LEMON GYM lükkab spordiga seotud müüdid ümber: ühekorraga ja igaveseks“

LEMON GYM lükkab spordiga seotud müüdid ümber: ühekorraga ja igaveseks

Olenemata sellest, kas spordiga sai alustatud alles hiljuti või aastate eest, jätkub meil kõigil ohtralt küsimusi ning arvamusi spordi ja toitumise teemal. Mida erinevamaid arvamusi kuuleme, seda raskem on usaldusväärseid fakte eksiarvamustest eristada. Esitame valiku aktuaalseid küsimusi ja väiteid, mida kommenteerib spordiklubiketi Lemon Gym spordisektori juhataja Neringa Jermalaitė.

1. Kas rasvmass muutub lihaseks, kui ma hantlitega treenin?

Müüt. Küllap tekkis see müüt võistlussportlaste treeninguid jälgides. Tõesti, võistlusteks valmistumine toimub kahes etapis – massi kasvatamisele järgneb lihasmassi arendamine.
Massi kasvatamise perioodil tarbivad sportlased rohkesti valke, kusjuures suureneb nii lihasmass kui ka rasvakiht. Aga arendusperioodil, kui peetakse rangemat dieeti, tehakse rohkem kardioharjutusi, tänu millele kaob rasvakiht ning arenevad lihased.
Vastus on lihtne: lihased ja rasv on füsioloogiliselt kaks eri asja. Rasva ei saa muuta lihasteks, nagu ei saa kanamune muuta jahuks ja vastupidi.

2. Kas on võimalik kaotada rasva ainult ühest kehapiirkonnast?

Müüt. Kui ebaühtlane lihaste kasvatamine on võimalik – näiteks võib teil olla alakehast paremini välja arendatud rindkere –, siis ainult ühest kehapiirkonnast alla võtta on võimatu. Kardiotreeningute ajal põletatud kalorid jaotuvad ühtlaselt, kuid sõltuvalt kehakujust kaob osal inimestel rasvakiht kiiremini ülakehalt, teistel aga alakehalt. See erinevus on siiski väga väike.

3. Kas on tõsi, et mida rohkem higistada treeningul, seda rohkem rasvu keha põletab?

Müüt. Higistamise tulemusena keha jahtub. Mõnel meist kuumeneb keha kiiremini, teistel aeglasemalt. Kaks inimest võivad samas ruumis (või kohas) intensiivselt treenida ja üks neist on higiga kaetud ning teine on vaevu märg, kusjuures nende mõlema südame löögisagedus võib olla kogu treeningu kestel pea ühesugune. Seega ei tasu higistamise intensiivsuse alusel tulemusi hinnata ega sellest lähtuda.

4. Pole tähtis, kas süüa kaks või kuus korda päevas – peaasi, et tarbitud kalorite üldkogus oleks ühesugune.

Fakt. Selleks et tagada seedetrakti tõrgeteta talitlus ja hea psühholoogiline enesetunne, on soovitatav süüa väikeste kogustena 3–5 korda päevas ja saavutada nii oma päevane kalorinorm. Reeglina peaksid naised päevas tarbima 350 g süsivesikuid, 40–50 g valku ja 70–75 g rasva, mehed aga 450 g süsivesikuid, 50–60 g valku ja 90–95 g rasva. Kuid sõltuvalt eesmärgist (suurendada või vähendada kehakaalu) võib tarbida vähem süsivesikuid ja rohkem valku.

5. Kui jõusaalis kauem harjutada, on tulemused paremad.

Müüt. Treeningu tõhusus ei olene tõesti jõusaalis veedetud ajast. Meie kehal on ikka sama jõuallikas, mistõttu optimaalne treenimisaeg, kui me ei valmistu võistlusteks, on kuni üks tund. Ei tasu lihaseid üle pingutada ega kurnata – mida tõsisemalt lihased rebestuvad, seda kauem kestab nende taastumine, seega saate vähem sportida. Pealegi tekib kahtlusi, et iga päev kaks tundi treeniv sportija teeb midagi valesti – puhkepausid on liiga pikad või ei tee ta harjutusi täisenergiaga.

Tekst ja fotod: LemonGym

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Miks tegeleda jooksmisega?

Jooksmine on lihtne ja kättesaadav spordiala igaühe jaoks ja see ei kuulu sugugi vaid jooksjate treeningplaani. Uurisime lähemalt, miks on…

Unistus Saksamaast

Möödunud aasta 2. detsembril tuli Eesti jalgpallisõprade õuele rõõmusõnum – lõpuks ometi kohtub meie jalgpalli esindusmeeskond läbi aegade edukaima jalgpalliriigi…

Järgmine postitus:

Kuidas pesta talveriideid?

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus