Mäesuusatamine on kõige vingem talisport | Sportland Magazine

Jaga „Mäesuusatamine on kõige vingem talisport“

Mäesuusatamine on kõige vingem talisport

Mäesuusatamine on suusaaladest kahtlemata üks populaarsemaid nii harrastajate, tippsportlaste kui ka pealtvaatajate hulga poolest. Mis selle nii ligitõmbavaks teeb?

Oskus ja tahe mäesuusatamist harrastada sõltub sageli sellest, kus me üles kasvame. Nii mõneski riigis ei ole mäel käimine midagi erilist. Heaks näiteks on Austria, kus mäesuusatamine on osa kultuurist. Lastel on selleks eraldi suusavaheajad ja perekonnad on koos mäel käimisest teinud traditsiooni.

Kõrgete ja ekstreemsete mägede puudumisest hoolimata on mäesuusatamine üks populaarsemaid talispordialasid Eestiski. Eesti Suusaliidu mäesuusatamise alakomitee liige Nils Kroon leiab, et mäesuusatamise populaarsusel on selge seos ühiskonna jõukusega. „Paljud inimesed on piisavalt jõukad, et neli-viis korda aastas kodumaa suusakeskustes käia ning kord aastas võtta ette perereisi suurematesse mägedesse väljaspool Eestit,“ räägib Nils. Meie enda nõlvad võivad väikesed olla, aga oma suusakeskustega me häbisse ei jää: kodulähedastes mäekeskustes ootavad ees väga hästi hooldatud suusanõlvad, korralik mäevarustuse laenutuspunkt, võimalus süüa ja puhata.

Mäesuusatamine
Foto: K2

Ülimalt populaarne suusaala

Suusatamine muutus üleüldiselt sporditegevuseks alles 19. sajandil ja esimene slaalomivõistlus peeti maha 1922. aastal Šveitsis. Sellest ajast alates on ala tohutult populaarsust kogunud.

Taliolümpiamängude kavas on mäesuusatamine olnud alates 1936. aastast. Viimasel taliolümpial võeti mäesuusatamises mõõtu ühtekokku 11 võistlusalal. Mehed ja naised võistlesid kiirlaskumises, slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ehk supersuurslaalomis ja kahevõistluses ehk superkombis (kiirlaskumine + slaalom). Uue distsipliinina lisandus mängude kavva segavõistkondlik ala – kaks meest ja kaks naist ühes tiimis.

Täiskasvanute saavutusspordina tegelevad mäesuusatamisega maailmas ligikaudu 6000 naist ja 8000 meest. „Nende otsus on rahvusvahelise suusaliidu FIS paremusjärjestuses võimalikult maailma etteotsa liikuda, mis tähendab, et nad on valinud suusatamise suisa oma erialaks,“ selgitab Nils. Need arvud tõestavad ilmekalt, et ala on maailmas väga populaarne.

Mäesuusatamine on populaarne ala ka pealtvaatajate seas, sest see on atraktiivne ja põnevust jätkub rajal lõpuni.Mäesuusatamises mängivad rolli kordumatud olukorrad ja kiiresti muutuvad olud, näiteks raja pind, nähtavus ja tuul. Kunagi ei saa kindel olla, kas tänane maailma parim on veel homme maailma parim, sest mäest alla kihutades võib juhtuda nii mõndagi.

Tormis Laine
Foto: Madis Veltman / Ekspress Meedia / Scanpix

Eestlased maailmaspordis

Nilsi sõnul võib keskmise suurusega riigis leida tuhandeid noori võistlussportlasi, kes mäesuusatamisega tegelevad. Eestis on see arv 80–120. „Eestis saame umbes kaks-kolm FIS-i tasemel sõitjat aastas,“ ütleb Nils, kelle sõnul on kodus suusatama õppimine absoluutselt võimalik. Nils näeb muuhulgas hea kasvualana ka välismaal elavaid peresid, kelle lapsed käivad sealsetes suusakoolides ja võistlevad hiljem Eesti lipu all. Praegu läheb meie Eesti meesmäesuusatajatel kindlasti väga hästi. Lootustandvate sportlaste nimekirjast leiab kolm kanget Eesti meest, kes on juba maailma edetabelitesse jõudnud: Tormis Laine, Juhan Luik ja Tõnis Luik. Positsioneerimine FIS-i maailmatabelites näitab, et tegu on väga heade sportlastega, sest alaga tegelejaid on rohkem kui üheski teises talispordis. „Populaarsus võistlejate seas on erakordselt suur; kui võrrelda näiteks mäesuusatajate arvu murdmaasuusatajatega, siis arvud on mäesuusatajate kasuks,“ tõdeb Nils.

Suusaalad täiendavad üksteist

Mäesuusatamine sobib kõigile ja sellega puutuvad tegelikult kokku paljud suusaalade harrastajad. Näiteks need, kes midagi hulljulgemat proovida tahavad, vahetavad suusanõlvad majasuuruste hüpete või rennisõidu vastu, kuid kõik saab siiski alguse mäesuusatamisest. Nilsi sõnul tegeletakse võistlusspordirühmades palju ka teiste suusaaladega, et paraneks koordinatsioon ja tekiks parem lumetunnetus tänu teistsugusele tegevusele. „Hea näitena saab tuua freestyle-suusataja, kes on küllaltki lihtsa vaevaga hea mäesuusataja, kuid kõige aluse ehk hea aeroobse vormi annab talle murdmaasuusatamine,“ selgitab ta, kuidas üks suusatamisala teist täiendab.

Võta talvest maksimum

Niisiis ei pea talvel minema tingimata sooja rannaliiva otsima. Esmalt võiks hoopis ära proovida kodused suusanõlvad, ja kui sellest väheks jääb, võib ette võtta reisi mõnda suusaparadiisi, mida meie naaberriikideski jagub.

Algajad suusatajad võiksid kindlasti alustada laugematest mägedest ning sekka võtta ka mõne tunni koos õpetajaga, et suusatamise põhitõed selgeks saaksid. Mäesuusatamine on kindla peale nauding kõigile, kes seda proovivad. Kui ala veel harrastanud ei ole, siis tee seda sel talvel kindlasti.

Tekst: Taisi Kõiv

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Millist abi saab kinesioteipimisest?

Oled ehk trennisaalis, jooksurajal või isegi kontoris näinud inimesi, kelle keha katavad värvilised teibiribad, ja mõelnud, milleks need vajalikud on.…

Järgmine postitus:

Kui töö ja hobi käivad käsikäes

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus