Margus Mäll: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses on kõik olemas, mis mind sütitab

Pea kaks kuud on Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimetanud uus tegevjuht Margus Mäll. Ta on ettevõtlik ja sportlik, mõtleb suurelt ja armastab loodust. Täpselt selline, kes Kõrvemaale sobib.

Margus, milline on olnud sinu senine tööalane karjäär ning mis sind Kõrvemaale tõi?

Töötasin 11 aastat Otepääl, kus juhtisin GMP Clubhotel & Pühajärve restorani. Alguses olin majutusjuht, lõpuks kogu hotelli juhataja ja turundusjuht. Käivitasin selle nullist. Kaks aastat tagasi juhtisin Tartus ka ühte kohviku projekti.

Kuna Otepääl otsisin võimalusi ka hooaja madalperioodil turismi elavdamiseks, siis lõime ühe kohaliku kamraadiga MTÜ Otepää Üritused. Selle alt korraldasime erinevaid spordivõistlusi, millest tuntuim on ehk Otepää Jooksutuur. Kõige kõrvalt olen ise kogu aeg aktiivselt tervisespordiga tegelenud.

Poolteist aastat tagasi aga otsustasime perega pealinna kolida. Suve hakul kandideerisin Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse tegevjuhi kohale, läbisin konkursi kadalipu ning augusti lõpus asusin siin tööle.

Millised varasemad kokkupuuted sul Kõrvemaaga olid?

Liikudes tervisesportlaste seltskonnas olin Kõrvemaast muidugi omajagu kuulnud. Ka mu elukaaslane on siin väga palju suusatamas käinud. Ise olin osalenud Sportland Kõrvemaa Nelikürituse Kevadjooksul ja Xdreami sarja osavõistlusel.

Millega oled esimeste kuude jooksul Kõrvemaal tegelenud?

Asusin tööle 23. augustil ning esimesel kuul olid päevad täidetud suure koguse info ammutamisega. Nüüd olen saanud pildi ette, mis siin on ja mida on vaja teha. Praegu käib põhiline ettevalmistus talvehooajaks. Käin radadega tutvumas, oleme juba uusi radasid loonud, kohtun klientidega ja koostööpartneritega, olen ka letis abiks olnud. Kindlasti ei ole minu eesmärk laua taha tabelitesse jääda, kuigi ka aruandlus ja ürituste ettevalmistamine on oluline osa tööst. Igatahes rutiini selles töös ei ole.

Mis on esmapilgul sinu töökoha suurimad plussid?

Olen alati kõrvalt imetlenud Sportlandi kui süsteemi ja mul on väga hea meel, et saan olla selle süsteemi üks osa. Sportlandi inimesed on väga nooruslikud ja edasipüüdlikud ning tunnen, et mul on tugi igas valdkonnas kenasti olemas. Meie Kõrvemaa tiim on samuti väga toetav ning nad kõik on Kõrvemaa suured fännid, tragid ja tublid.

Mind inspireerib siinne loodus, keskus, infrastruktuur ja ürituste korraldamine. Kõik need teemad on mulle varasemast hingelähedased ning mul on nendega tegelemise kogemus. Meeldib, et saan vaheldusrikkalt tööd teha, ega pea pidevalt kontorilaua taga istuma. Siin on kõik olemas, mis mind sütitab.

Mis sinu meelest Kõrvemaa spordiradasid kõige paremini iseloomustab?

Tulles Otepäält, mis on Eesti mõistes mägine, Tallinna suunas, kus viimased 100 km ei ole üldse künkaid, siis maastik Kõrvemaal on esmapilgul üllatav ja Otepääle kohati päris sarnane. Siin on väga väikesel maa-alal koos kõik Eesti looduspärlid – segametsad, sood, rabad, männimetsad, oosid. Maastik ja loodus on väga vahelduv. Kõrvemaal leiab enda jaoks midagi nii matkaja, tippsportlane kui tervisesportlane.

Mis on esmapilgul vaadates tegevjuhi töös suurimad väljakutsed?

Hetkel kogu info ammutamine ja suure masterplaani loomine. Tuleb visioon kokku panna ning arendada keskust selles suunas, mis tooks tuntust ja uusi kundesid.

Praegu tundub, et koroonakriis on meie tugevuseks, sest saadakse aru, et ainult kontorites ning toas ei saa enam istuda. Inimeste väärtusthinnangud hakkavad muutuma, tullakse loodusesse ja puhatakse Eestis.

Näen suurt potentsiaali just äriklientuuri kasvatamisel, kuna saame Kõrvemaal kõike kontaktivabalt pakkuda ja erinevate aktiivsete tegevustega kombineerida. Tahame oma kliente hästi võõrustada ja pakkuda neile kvaliteetseid teenuseid. Kui kiidetakse, siis mina palun öelda alati ka kaks- kolm asja, mis võiks paremini olla. See on edasiviiv jõud.

Sportlandi DNA-s on sport väga tugevalt sees. Milline on sinu kokkupuude spordiga?

Olen 20 aastat korvpalli mänginud ja paar aastat kossutreener olnud, kuid umbes 6-7 aastat tagasi hakkas keha teada andma, et korvpall ei ole enam sobiv ala. Tekkisid seljaprobleemid ning taastumine polnud piisavalt kiire. Hakkasin otsima alternatiive ning sattusime koos sõbraga jooksutrennidesse ja orienteerumispäevakutele. Jooksukilomeetrid hakkasid kasvama ja hakkasin osalema Xdream sarjas ja erinevatel jooksuüritustel. Maratonegi on nüüd viis tükki läbitud.

Praegu olen enamasti seotud seiklusspordi, orienteerumise, jooksu ja rattasõiduga, aga sport on minuga kogu elu kaasas käinud. Mitte küll võistlussport, pigem ikka tervisesport, aga kui stardipauk käib, siis ma ei longi. Võistlejahing on see, mis mind saadab nii spordis kui ka töös.

Kuigi sa end võistlussportlaseks ei pea, on sul ette näidata mitmeid kõrgeid kohti just seiklusspordis. Miks see ala sind võlub?

Jah, oleme Xdreami sarja segatiimide seas olnud kordades poodiumil – korra oleme olnud ka 2016. aasta Jüri etapil segavõistkondade arvestuses kõrgeimal astmel. Seiklusspordis võlub vaheldus ja tihti tekib seal selline kõigil-on-võimalus moment – kuigi sa ei ole tipp, siis ikkagi on võimalik kõrgete kohtade eest võidelda. Samuti saab tänu sellele Eestimaa väga ägedaid kohti avastada, sattudes seninägemata varemetesse, pohla- või kukeseene kohtadesse, soodesse ja rabadesse. Väga vahva on sisse tallatud radadest eemale minna.

Mis eesmärgid sul spordis on?

Märksõna on ikkagi pigem tervisesport. Peres on kasvamas kaks lasteaiaealist last ning mul on töö, mis nõuab pühendumist. Sport aitab mul end pidevalt heas vormis hoida, aga kui mõni võistlus tuleb hästi välja, siis see teeb muidugi rõõmu.

Tahan lastele olla positiivne eeskuju. Oleme käinud nendega orienteerumas. Sellest nad päriselt küll aru veel ei saa, aga neile meeldib punktides piiksutada. Samuti käime ratastega sõitmas, lapsed on olnud rattakärus, aga sõidavad ka ise. Näiteks Sportland Kõrvemaa Rattamaratonil said nad juba rajale tulla.

MARGUS x 5 HEAD ASJA KÕRVEMAAL

·      Inimesed, kes siin töötavad, teevad asja hingega.
·      Rajad, mets ja olustik.
·      Asukoht. Oleme Tallinnale väga lähedal.
·      Keskus ise. Hetkel on kõik võimalused olemas, et seltskonna või kollektiiviga tulla nõu pidama, saunatama, meelt lahutama ja sportima.
·      Suur potentsiaal tulevikuks. Siia investeerides, on võimalik tagasi teenida.

MARGUS x 3 ASJA, MIDA KÕRVEMAAL PAREMAKS TEHA

·      Kuna keskuse suuremad arendustööd toimusid 10 või rohkem aastaid tagasi, siis tahaks siia meelitada investeeringuid, sh projektipõhiseid investeeringuid.
·      Luua paremaid süsteeme ja mehhanisme jätkusuutliku äri edasiviimiseks. Kord ja Excel peab majas olema.
·      Radade võrgustiku süsteem loogilisemaks ja ühenäolisemaks teha ehk viia läbi rebränding viitade, siltide ja rajamärgistuse osas.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu