Mida rohkem pildistad, seda paremaks muutud

Viimased 8 aastat on Jake tegelenud ainult fotograafiaga. Millal tal aga konkreetselt tekkis soov fotograafiks saada, ta ise otseselt ei mäletagi. Jake’i sõnul oli see lihtsalt asjade loomulik kulg. “Noorena proovisin erinevaid hobisid. Üheks neist oli kitarri mängimine. Umbes pool aastat õppisin seda pilli, käisin isegi juhendaja käe all harjutamas, kui ühtäkki tundsin, et see ei ole ikkagi minu jaoks. Panin kitarri müüki ning selle asemel ostsin endale väikese peegelkaamera. Sealt saigi kõik alguse,” meenutab Jake.

Aastas sadu tuhandeid fotosid

Algajale fotograafile soovitab Jake täielikku pühendumist sellele ametile. Ta ise on enda sõnul fotograafiast läbi imbunud. “See on töö ja hobi sümbioos, kus teistele hobidele väga ruumi enam ei jää. Mida rohkem sa pildistad, seda paremaks muutud,” kinnitab Jake ja toob välja fotograaf Henri Cartier-Bressoni ütluse: su esimesed 10 000 pilti on su halvimad. “Olen sellega täiesti nõus. See number võib tunduda suur, aga tegelikult ei ole. Minu aastane “läbisõit” on hetkel kuskil 600 000 pilti. Aga see on must materjal ning sellest vaid väike osa jõuab päriselt kliendini,” avaldab Jake märkimisväärsed numbrid.

Fotograaf ütleb ka, et talle meeldib kõige rohkem pildistada inimesi, kuna inimese eheda “mina” tabamine on üsna väljakutsuv. “Iga inimene on isemoodi ning kunagi ei tea, kes ja milline su järgmine modell on,” lausub Jake ja lisab, et hindab fotograafina väga kõrgelt ka hetki, kus ta viibib looduse keskel ja naudib näiteks enda ees laiuvat tühjust.

8 aasta jooksul on Jake teinud küll lugematul arvul fotosid, aga arvab, et tema “parim” töö ootab teda alati järgmise nurga taga, sest iga uus töö on samm edasi.

Fotograafia on kirg

Jake usub, et kirg on see mis meid elus hoiab ja soovitab igaühel oma kirg avastada. Ta ise on fotograafia näol juba enda kire leidnud. Kuidas ta aga seda säilitab? “Minu kirg on tõesti fotograafia. Kõige parem on kirge elus hoida sellega, et ei lase sellel muutuda rutiiniks. Ma püüan pildistada väga erinevaid asju. Ühel päeval pildistan pulma, teisel päeval teen tootefotosid stuudios, kolmandal pildistan beebiootust, neljandal moeseeriat, viiendal üritust. Tehes erinevaid projekte ei tohiks vähemalt teoorias rutiini tekkida,” teab Jake, keda töös inspireerivad kõige enam tema kliendid. “Kui inimesed vaatavad omi pilte ja neil rõõmupisarad silmanurkadest voolavad, siis see annab meeletult motivatsiooni juurde,” kirjeldab ta oma töö kõige meeldivamat osa ja toob samas välja ka ameti keerukama poole: “Kui sa pildistad klienti, siis pead pakkuma talle võimalikult palju energiat ja positiivsust. Keeruline on see, kui su enda elus on midagi raskesti või kehvasti, aga sa ei saa seda välja näidata.”

Foto peab kõnetama

Sportlandi fotokonkurss “Talv” lüüakse lukku 31. jaanuaril, laekunud töödele Jake enne seda pilku peale ei heida. “Ootan kuni piltide esitamine on lõppenud ning siis vaatan kõiki korraga. Nii ei teki mul ette lemmikuid ära,” ütleb ta.

Head fotot iseloomustavad Jake’i sõnul mitu eri kriteeriumit, kuid kõige tähtsam neist on see, et foto peab vaatajat kõnetama. “Foto võib olla tehniliselt halvasti välja kukkunud, aga kui ta kõnetab sind, siis tehniline osa ei mängi nii suurt rolli. Kui aga foto jätab sind külmaks, siis ei ole vahet kui hästi ta tehniliselt lahendatud on või mida seal kujutatakse,” mõtiskleb Jake.

Jake ise ei ole endale fotograafina ühte konkreetset eesmärki seadnud, vaid soovib lihtsalt teha tööd, mida armastab ja läbi selle pakkuda rõõmu oma klientidele/vaatajatele.

Fotokonkursil “Talv” osalemise kohta loe rohkem siit.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Jake Farra