Miks tegeleda jooksmisega? | Sportland Magazine

Jaga „Miks tegeleda jooksmisega?“

Miks tegeleda jooksmisega?

Jooksmine on lihtne ja kättesaadav spordiala igaühe jaoks ja see ei kuulu sugugi vaid jooksjate treeningplaani. Uurisime lähemalt, miks on jooksmise trennikavasse lülitanud sportlased, kelle põhiala on sootuks midagi muud.

Kanuuaerutaja Joosep Karlson

“Suvisel ajal on jooksutreeningud aerutamistreeningute kõrval väga haruldane nähtus, aga sügisel, talvel ja kevadel on ettevalmistuses jooksmisel kindel roll. Jõuan siis nädalas kahel korral metsarajale või talvisemate ilmade korral sisehalli jooksma. Ettevalmistusperioodil annavad jooksutreeningud ülakehale pikema taastumisaja, kuid kõige olulisem on mitmekesisus ja üldfüüsilise võimekuse tõstmine.

Oma vaieldamatuks lemmikrajaks pean Jõulumäe 25 km pikkust matkarada, mis asub vaikse männimetsa sees ja on rikastatud tõusudega. Üritan vältida nii palju kui võimalik asfaltkattega teedel jooksmist, et jalgu säästa. Pealegi annab metsas „vägilasejooksu“ sarnane rada mõnusa emotsionaalse laengu, mille mõju kestab peale treeningutki kaua.

Joosep Foto Katrin Uusoja
Joosep Foto: Katrin Uusoja

Minu jooksutreeningute pikkus on väga varieeruv, on nii lihtsaid aeroobseid kui ka lühemaid ja intensiivsemaid lõigutreeninguid. Treeningplaani kuuluvad jooksulõigud vahemikus 400 m kuni 1500 m, mida saab ajaliselt üle kanda aerutamisdistantside läbimisaegadesse. Ühe treeningu pikkus on 60 minutit. Ettevalmistusperioodil on tulnud ette, et väga kehva ilma tõttu ei ole aeroobseid aerutamistreeninguid võimalik teha. Siis on lahenduseks pikem aeroobne jooksutreening – kuni 120 minutit.

Iga inimene võiks paar korda nädalas jooksurenni teha.Kui jooksmine on raske, siis alusta näiteks jalutamisega või kepikõnniga. Kõige tähtsam on, et sa, hea inimene, jõuaksid õue liikuma, veel parem kui terviseradadele või metsa. Pea meeles, et liikumine ja värske õhk teeb tuju heaks, eriti kui teha seda koos sõpradega.”

Fitnessisportlane Egert Oiov

“Kindlasti ei mängi jooksutrenn minu treeningute puhul sellist rolli nagu vastupidavusalade sportlastel. Kui jooksen, siis on mu eesmärk pelgalt energiat kulutada, mitte niivõrd vastupidavust arendada või soov saada heaks jooksjaks.

Egert Foto: Siim Kinnas
Egert Foto: Siim Kinnas

Võimaluse korral eelistan alati looduses liikuda. Mida mitmekülgsem maastik, seda parem on. Samuti meeldib mulle joosta võõras linnas, kus saab samal ajal ümbruskonnaga tutvust teha. Spordiklubis lindi peal üle viie minuti joosta ei suudaks. Palju sõltub ilmast – kui on mõnus ja soe ning põnev ümbrus, siis suudan end ka mitmeks tunniks „ära unustada“. Alati ei saa aga ilma valida ja kui ettevalmistus nõuab, siis on jooksma mindud ka hommikul jää, lume ja tuisuga.Jooksutrenni pikkus oleneb sellest, kuidas ettevalmistus kulgeb. Kui rohkem energiat kulutada ja pikemalt joosta, saab ka rohkem süüa. Erilise plaani järgi ma üldiselt jooksu ei ajasta, tempo valin enesetunde järgi. Intervalle ja sprinte pole ma kunagi eraldi harjutanud, kuigi loomult olen sprinter ja külavõistlustel 100 m distantsidel medaleidki korjanud.

Jooksmist võib soovitada kõigile, kellele meeldib vabas õhus liikuda ja aktiivne olla. Jooksmist saab harrastada pea igal ajal ja igal pool, see ei nõua peale hea jalatsi suurt investeeringut. Kindlasti soovitaksin enne alustamist konsulteerida treeneriga. Päris kõigile jooksutreening ei sobi (ülekaalulisus, selja- ja põlvevigastused, üldised terviseprobleemid) ning alustada oleks alati mõistlik pigem tagasihoidlikult.”

Taipoksija Andra Aho
 
“Jooksmine annab hea võhma ja vastupidavuse, mis on võitlusspordis väga vajalik. Jooksen rohkem siis, kui valmistun eelseisvaks matšiks. Teen siis umbes kaks korda nädalas vastupidavusjookse ehk spurte, kus jooksen 4 × 3 minutit maksimumkiirusega ja raundide vahepeal taastun ühe minuti. Selliseid jooksutrenne oma trennidega kombineerides saab eelseisvaks matšiks kõige parema võhma.

Mulle meeldib joosta Nõmme spordikeskuse juures metsas ja peale jooksu minna välibasseini end karastama. Matšiks valmistudes jooksen pigem spurte, aga ka pikemat maad. Kui ma parasjagu matšiks ei valmistu, siis püüan pikemalt jooksmas käia.

Andra Foto Lii Raasuke
Andra Foto: Lii Raasuke

Jooksutrenni võiks teha kõik, sest trenn paneb end hästi tundma. Lisaks on jooks hea võimalus looduses aega veeta, mida linnainimene iga päev väga ei tee. Mõnus tunne on hiljem garanteeritud. Alati, kui tunnen, et pea on paks, meeldib mulle jooksma minna – pärast on palju värskem olla. Loomulikult saab joostes ka paremasse vormi ja vastupidavust juurde.”

Kuidas jooksurajal püsida?

Kasuta äppe! Näiteks Nike+ Run Club sisaldab personaliseeritud ja eesmärgipäraseid treeningplaane, ekspertide näpunäiteid motivatsiooni teistelt jooksusõpradelt.

Sea endale eesmärk. Näiteks joosta 6 kuu pärast tund aega järjest või osaleda mõnel jooksuvõistlusel.

Kasuta spetsialistide kogemusi. Loe läbi mõni raamat jooksmise kohta või liitu mõne treeninggrupiga.

Loe näiteks: „Jooksja käsiraamat. Cooperi testist maratonini“ või „Jooksuanatoomia“

Uuri lisa: www.facebook.com/jooksmine/või www.facebook.com/Treeningpartner/

Tekst: Merilin Piirsalu

Avafoto: Salomon

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Unistus Saksamaast

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus