Millist abi saab kinesioteipimisest? | Sportland Magazine

Jaga „Millist abi saab kinesioteipimisest?“

Millist abi saab kinesioteipimisest?

Oled ehk trennisaalis, jooksurajal või isegi kontoris näinud inimesi, kelle keha katavad värvilised teibiribad, ja mõelnud, milleks need vajalikud on.

Pealtnäha lihtsal teibil ehk kinesioteibil on väga palju kasulike omadusi, millest on esmapilgul ehk raske aru saada. Sest mida peaks suutma üks teip? Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Priit Ailt selgitab, et kinesioteipimine on oluline abimees neile, kellel esineb mingis kindlas piirkonnas tundlikkust, pinget, valu või turset.

Mis on kinesioteipimine?

Kinesioteipimine on üks füsioteraapiaga seotud sekkumisviise, kus teibi ülesanne on normaliseerida lihase funktsioon. Teip aitab vähendada lihaspingeid, mis on tekkinud üleliigsest trenni- või töökoormusest, parandab liigeste liikuvust ning vähendab valu ja turseid. „Kinesioteip sobib kõigile, kellel selliseid kaebusi esineb,“ ütleb Priit. Lisaks on kinesioteip väga nahasõbralik ja laseb nahal vabalt hingata.

Kinesioteip on mitmekülgne, sest seda saab kasutada nii vigastuste ennetamiseks kui ka pärast traumasid. Näiteks jooksuvõistlustel aitab teip ennetada krampide teket. Tasub ka teada ja vahet teha, et kinesioteipi ja sporditeipi ei saa kasutada samadel eesmärkidel. „Sporditeip on jäik ja seda kasutatakse näiteks spordi- või muude traumade puhul kindla kehaosa fikseerimiseks,“ räägib füsioterapeut. Kinesioteipi kasutatakse aga peamiselt lülisamba- ja liigeseprobleemide, spordivigastuste, liigesenihestuste, liikumispiiratuse ja karpaalkanali sündroomi puhul. Lisaks toob teip leevendust peavalu ja migreeni korral.

Milline on kinesioteip?

Kinesioteip on hästi äratuntav. See on valmistatud elastsest venivast kangast ja akrüülliimist ning seda on saadaval paljudes värvitoonides. Akrüülliimi toime on nii tugev, et teip püsib oma kohal mitu päeva või koguni nädala. Selleks, et teip korralikult haakuks ja peal püsiks, on oluline piirkond ette valmistada. Näiteks peab nahk olema puhas, kuiv ja karvadest vaba. Lisaks on oluline teibi lõikamise tehnika. See annab kindluse, et teip on korralikult nahale kinnitunud ega hakka lahti rulluma. Teipi kandes ei pea muretsema igapäevatoimingute pärast, sest kinesioteip on veekindel ja lubab ka duši all käia.

Kinesioteip

Abiks paljudele

Suur osa kinesioteibi kasutajatest on sportlased, kuid teip sobib igas vanuses inimestele imikutest eakateni. Eakate puhul on teipimine hea mõte siis, kui esineb liigeste valulikkust või põletikku. Kinesioteipimine aitab kahjustatud piirkonnas vereringet parandada ja lihast toetada. Seega tasub unustada eelarvamused, et kinesioteip on ainult spordisõpradele, sest abi võib saada igaüks.

Õige paigaldamine on oluline

Kinesioteipimise oskus tuleb omandada, seega tasuks end teipida lasta inimesel, kes on seda õppinud ning kel on kogemusi. „Kinesioteipimise teenust pakuvad paljud füsioterapeudid, mõned kiropraktikud ja perearstid,“ ütleb Priit.

Isegi kui tundub, et teipi on lihtne kehale kleepida, siis sellegipoolest võiks seda teha kogenud inimene. „Teipimine eeldab teatud kehaasendi hoidmist ja samal ajal  teipimist,“ selgitab füsioterapeut. Ta soovitab teipimise vastu huvi tundvatel inimestel koolitustee ette võtta. Vale teipimistehnika ei kujuta endast küll suuremat ohtu, kuid soovitud tulemus jääb saavutamata. „Kui aga teipi liiga pingul hoida või teipida valedes kehaasendites, võib kasu asemel pigem kahju teha,“ hoiatab Priit.

Kõik, kel esineb ülalnimetatud näidustusi, võiksid kinesioteipimist proovida, sest väga väheste vahendite ja õigete võtetega saab teha enesele suure heateo. Loomulikult ei tasu arvata, et teip on kõikvõimas lahendus igale probleemile. Oleks hea, kui teibi toimet toetaksid füsioterapeudi soovitatud harjutused.

Kellele kinesioteipimine ei sobi?

Kuigi teipimisel on kuhjaga häid omadusi, tasub teada, millistel juhtudel kinesioteipimine vastunäidustatud on. Teip on väga nahasõbralik, kuid tundlikuma naha puhul võib ette tulla nahaärritust. Õrnema nahaga inimesed võiksid olla ettevaatlikud ning eriti peaksid ette vaatama eakamad inimesed, kelle nahk võib olla habras. Lisaks on teipimine vastunäidustatud neile, kel on kasvaja või kes põevad neeruhaiguseid või diabeeti.

Tekst: Taisi Kõiv

Fotod: Shutterstock.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Viis ägedat võimalust sportides kevadet avastada

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus