Naudi liikumist looduses!

Kõndimine on lihtne ja jalgsi käimine inimesele loomulik tegevus, eriti imekaunil Eestimaal, julgustab matkakorraldaja Kunnar Karu rohkem looduses liikuma. Tema väitel pole vaja karta sõna “matk”, kui on vähegi huvi kõndimise ja avastamise vastu. “Enamasti kardetakse uusi olukordi. Kui aga mõõta oma igapäevaseid jalutuskäike, võid avastada, et viie või kümne kilomeetri läbimine polegi probleem – paljud meist liiguvad mitu kilomeetrit endalegi märkamatult, käies poes, liikudes kodust kooli või tööle ja tagasi. Alustades lühemate vahemaadega, jõuad peagi pikemate läbimiseni.”

Alusta tasapisi

Ööklubis mitu tundi tantsida suudavad paljud, seda võhma saab kasutada ka looduses. Kümme kilomeetrit joosta on matkakorraldaja väitel tunduvalt raskem kui kõndida, nii et sageli jääb matkale minekuks puudu vaid pealehakkamisest ja oma suutlikkuse teadvustamisest. “Kui tõesti puudub harjumus, saab alustada kas või viiekilomeetrisest jalutuskäigust,” soovitab Kunnar Karu.

Näiteks Pärnus võiks mitte ainult rannapuhkust nautida, vaid võtta ette retke rannahoonest muuli tippu ja tagasi. “Äraeksimine on võimatu, samas pakub teekond vaheldust: rand, park, muul,” räägib matkakorraldaja. Muidugi tuleb valida kõndimiseks sobivad jalanõud ja rõivad – päris paljajalu muulil liikuda ei ole kuigi mõnus. Ja kui pole just kuum rannailm, kulub mere ääres ära midagi tuultpidavat.

Hea võimalus looduses liikumisega alustamiseks on kasutada RMK matkaradu. Nende seast endale sobiva pikkusega retke väljavalimine ei tohiks olla kellelegi üle jõu käiv tegevus, usub Kunnar Karu. Tähistatud matkarajad, kus pole võimalik eksida, sobivad ideaalselt algajatele, kes tahavad võtta ette ühepäevaseid jalutamisretki pikkusega 1–10 km.

“Eestis on loodud kättesaadav matkaradade võrgustik, kus saab uurida erinevaid maastikke,” tutvustab Karu. “Rabades laudrajad, metsas ja rannikualadel tähistatud teekonnad. Koos pere või sõpradega väljasõitu korraldades võib alustada mõnusa loodusretkega ning abilisi pole vajagi. Valige sobilik tempo ja arvestage, et keskmise tempoga tähistatud rajal liikudes läbite kuni 4 km tunnis.”

Noorte matkatrendid

Veel põlvkond tagasi seostus matkamine kooliga – klassid käisid koos õpetajaga ikka kas jalgsi-, jalgratta- või suusamatkal. Niisugust looduses liikumist on Kunnar Karu hinnangul jäänud vähemaks: “Õpetajatel pole kogemusi, nad ei taha võtta vastutust ja noored ei ole ka valmis grupina koos õpetajaga metsa minema.”

Teisalt rõõmustab matkakorraldaja, et looduses viibimine on viimasel ajal taas moodi läinud. Kui keegi postitab sotsiaalmeedias näiteks pildi “Mina Jägala joa taustal”, võib olla kindel, et see saab palju like’e. Samuti on matkamine muutunud veelgi sotsiaalsemaks tegevuseks kui varem – üksikuid hunte jääb aina vähemaks, järjest rohkem käiakse koos sõpradega.

Praegu on uus trend ühepäevased retked, kus läbitakse kümmekond kilomeetrit, et jõuda konkreetse sihtmärgini, mille juures video või pilt teha ning seda hiljem sotsiaalmeedias jagada. “Keegi ei viitsi väga niisama kaunis männimetsas jalutada,” tõdeb Kunnar Karu. “Palju rohkem pakub huvi näiteks viltune tuletorn.”

Ööbimisega ettevõtmise asemel on moes lühemad retked, sest elutempo on kiirem ja noortel pole aega, et veeta mitu päeva metsas. Rohkem käiakse linna lähedal kui kaugemal avastamas ning liigutakse enamasti ilusa ja sooja ilmaga. “Keegi ei kipu väga minema talvel, külmaga, suvel varahommikul või hilisõhtul – noored on märksa mugavamaks muutunud,” nendib matkakorraldaja.

Rohkem püsitakse kindlalt rajal. “Avastamiseks puuduvad kogemused ja noored ei käi ka enam lapsepõlves vanaisa juures talumetsas omapäi – seega rajalt välja astumist jääb järjest vähemaks,” räägib Kunnar Karu. “Varem tähendas avastamine sõitmist tundmatutesse Venemaa avarustesse, liikumist ilma kaardita. Tänapäeva noorele on juba rajalt 5 meetrit kaugemale astumine avastamine.” Tavapäraste kaartide ja tähistatud radade asemel võetakse nüüd vajaduse korral appi mobiiltelefon ja mitmesugused kaardilahendused, mis hoiavad õigel teel.

Elamusretked – midagi põnevat

Kui looduses liikumise kogemust on juba piisavalt, tekib soov avastada midagi uut, jalutada tähistamata radadel. “Eestis on võimalik ette võtta retki, kus ühe päeva jooksul saab liikuda vägagi erinevatel maastikel ja vaadata vägagi erinevaid vaatamisväärsusi: kivine mererand koos kõrgete pae- ja liivakivipaljandikega, liigirikkad sooalad ja lagedad rabaväljad, sadu meetreid läbi paistvad männikud ja tihedad põlismetsad, restaureeritud kirikud ja mõisad, mereäärsed majakad, ajaloohõngulised varemed Nõukogude sõjaväe tegevusest,” loetleb Kunnar Karu. Sellisel retkel on kõige tähtsamad nauding liikumisest, aktiivne tegevus ja hea seltskond. “Sa ei pea uurima, millise pinnavormi peal jalutad – sa otsid uusi kogemusi. Päeva lõpus pole oluline teada uusi fakte, vaid saadud emotsioon, kogetud lõhnad, värvid, meeleolud, nii et oled rõõmus ja rahul.”

Uute paikade avastamisel on abiks kogenud sõbrad. Nemad aitavad astuda järgmise sammu, et võtta julgemalt ette midagi uut ja saada kogemusi. Üks niisugune sõpruskond on Elamusretked, nad pakuvad 3–5-tunniseid aktiivseid matku, kus teekond on tavaliselt 10–20 km pikk.

“Elamusretkel astume laudrajalt kõrvale ja käime lisaks tähistatud radadele tähistamata radadel – sageli ka kohtades, kuhu me iseseisvalt ei satu,” kirjeldab Kunnar Karu. Rajad valitakse nõnda, et need pakuksid mitmekesist liikumist nii maastike kui ka vaatamisväärsuste poolest. Liikudes retkejuhtidega koos, jääb kõigil aega ajada sõpradega juttu, teha soovitud hetkel väike paus või pildistada nähtud lindu, majakat, üle puude kõrguvat kirikutorni.

Erinevalt tavapärasest retkest pakuvad Elamusretked muu hulgas väikesi takistusi, mis nõuavad eneseületust: käsipuuta rippsild üle kraavi või järsem mäkketõus, raba ületamine ilma laudteeta või põlismetsa läbimine ilma radadeta. “Just niisugused asjad jäävad hiljem meelde positiivsete emotsioonide ja kogetud elamustena,” kinnitab Kunnar Karu.

[alert color=”violet”]

Algaja matkahuvilise meelespea

• Alusta lühematest vahemaadest ja peagi jouad pikemate läbimiseni.
• Vali kondimiseks sobivad jalanoud ja roivad. Erivarustust pole vaja, kuid roivad ja jalanoud peaksid olema mugavad ning ilmastikukindlad.
• Esialgu käi tähistatud matkaradadel, kus pole voimalik eksida.
• Vali sobiv tempo. Keskmise tempoga liikudes läbid tähistatud rajal kuni 4 km/h.

[/alert]

Tekst: Inkari Lindve, Fotod: Elamusretked

[alert color=”gray”]

Osale urbanmatkaja konkursil ja võida Ultra MT jalats!

Tule avasta Eesti loodust! Näita meile, kus ja kuidas Sina käid loodust nautimas, postita pilt Instagrammi ning lisa hashtag #liigunlooduses . Aprilli lõpus loosime kõigi postitajate vahel välja ühe paari 100% veekindlaid ultrasupermugavaid The North Face maastikujooksujalatseid, mis on ideaalsed Eesti kliimasse ja loodusesse!

[/alert]