Põhjamaine eksootika Kõrvemaa uues püstkojatelgis | Sportland Magazine

Jaga „Põhjamaine eksootika Kõrvemaa uues püstkojatelgis“

Põhjamaine eksootika Kõrvemaa uues püstkojatelgis

Oled sa kunagi ehtsate loodusrahvaste kombel ööbinud püstkojatelgis ning nautinud looduse täielikku lähedust? Arvatavasti mitte, aga nüüd on Kõrvemaal see võimalus.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse järve kaldale on nimelt püsti pandud püstkojatelk, kus saab ööbida iga ilmaga ning kogeda põhjamaist eksootikat. Hiljuti käis seda omal nahal proovimas juutuuber Johannes Lilover.

„See püstkoda oli hästi armas. Kui tavaliselt asuvad sarnased indiaanlaste onnid maa peal ning tunduvad veidi külmad ja kõledad, siis Kõrvemaal on püstkoda paigutatud maast veidi kõrgemale, n-ö platoo peale. Tänu sellele oli põrand väga soe ning püstkoja ümber jäi äär, mis oli justkui terrass. Püstkojas sees oli kolm toolilaadset asja, mida sai vooditeks ümber teha. Kõikjal oli väga hubane – väljas platoo peal põlesid küünlad, sees hõõgus kamin ja põrandale olid laotatud nahalaadsed vaibad,“ kirjeldab Johannes.

Kõrvemaa püstkojatelk

Elamus keset loodust

Kuigi väljas valitsesid kerged külmakraadid, oli püstkojas väga mõnus, sest selle saab kiiresti soojaks kütta. „Kui öösel kaminasse puid juurde panna, siis ei ole vaja erilisi matkamisriideid või sooja pesu. Tegelikult oli see esimene kord, kui ma ööbisin n-ö telgilaadses asjas ning soovisin, et mul oleks lühikesed püksid kaasas, sest siis oleks olnud veel mõnusam. Valgust oli palju, ruumi oli piisavalt. Minu pikkus on 1.90, aga sain püstkojatelgis püsti seista. Kõik oli täiega vinge,“ räägib Johannes.

Püstkojatelgis ööbime sobib noormehe sõnul väga hästi inimestele, kes on pigem külmavaresed ning on seetõttu telgis magamise välistanud. „Matkamine on ju väga vinge, eriti koos ööbimisega, aga tihti tuuakse vabanduseks, et telgid on ööbimiseks külmad. Nüüd saab selle vabanduse unustada. Püstkojatelgis ööbides saad n-ö vahepealse kogemuse, see ei ole tavaline telk ega hotell, samas viibid öösel looduse keskel ning kuuled iga vihmasabinat, tuuleiili ja loomade hääli, aga ei pea võitlema külmaga,“ märgib Johannes.

Kõrvemaa püstkojatelk

Mis siis ikkagi on püstkojatelk?

Kõrvemaale on püstkojatelk üles pandud koostöös Glamping Estonia OÜ-ga HK Trade OÜ poolt. Telk on kaetud veekindlaks töödeldud puldankattega ning seda hoiab püsti üks metallist keskpost. Juba ajalooliselt on köetud püstkodasid selle keskel asuva lõkkega. Konkreetse telgi puhul on lõkkekoht asendatud klaasseintega kaminaga, mis tekitab lahtise lõkkega sarnase emotsiooni, kuid on kasutajale mugavam.

Telk läheb kamina kasutamisel sõltumata välistemperatuurist üle 20 kraadi soojaks, seega üleriided saab seal olles vabalt maha visata. Nullist ülessoojenemine võtab sõltuvalt õuetemperatuurist aega 20 – 50 minutit.

Arvestama peab aga sellega, et kui tuli kaminas kustub, siis jahtub telk küllaltki kiiresti maha. Tegemist on ikkagi kerge ehitisega, mitte soojustatud hoonega. Seega tuleb mugavamaks olemiseks aeg-ajalt puid juurde lisada või kasutada soojemat magamisvarustust. Tegelikult on öösel lisasooja andjana võimalik kasutusele võtta ka soojapuhur, mis hoiab telgisooja püsival tasemel. Turvalisuse huvides on telk varustatud ka CO2 anduri ja tulekustutusvahenditega.

Kõrvemaa püstkojatelk

Loodusrahvaste radadel

Püstkojatelgis ööbimine kuulub elamusmajutuse hulka, mis tähendab, et tegemist ei ole päris tavapäraste mugavustega, millega tubane linnainimene üldjuhul harjunud on. Tuleb arvestada natukese lõkkelõhna, veidi telgikangast läbi imbuva külma ning piiratud ruumiga. Kasuks tuleb ka positiivne ja optimistlik meeleolu ning valmisolek uute ja teistsuguste emotsioonide kogemiseks. Samas muudavad just eelpool mainitud nn ebamugavused püstkojatelgis ööbimise ainulaadseks elamuseks, mida viie tärni hotellis kunagi ei koge. See sobib hästi väikesele loodusesõprade seltskonnale või romantikust paarile.

Pisut askeetlik majutus võimaldab justkui korraks ajas tagasi minna ning kogeda elustiili ja emotsiooni, mis kunagi oli inimeste elu-olu lahutamatu osa. Tegelikult elavad loodusrahvad praegusel ajalgi samalaadsetes tingimustes. Erinevus nn vana ajaga on üksnes see, et telgis võib olla telefon ja arvuti ning telgi taga satelliitantenni taldrik ja traktoriaku.

Ka Kõrvemaa telgis ei pea kõikidest harjumuspärastest mugavustest tegelikult loobuma, sest kättesaadav on mobiilne internet ning elektrivool.

Kõrvemaa püstkojatelkVärske õhk teeb tuju heaks

Kui juba Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse minna, siis ei tasu muidugi piirduda ainult püstkojatelgis ööbimisega, vaid võiks kasutada teisi võimalusi, mida see paik pakub.

Johanneski ei leppinud ainult majutuse nautimisega. „Käisime räätsadega matkal ning tegin karges rabajärves ka kiire supluse. Õhtupimedas mängisime discgolfi. Ma ei ole varem pimedas mänginud, aga mulle täiega meeldis. Discgolfi kettad helendasid tänu LED-tuledele, aga puud ei helendanud ning ketas lendas tihti ka vastu puud,“ muigab ta. „See adrenaliin, kui sa pimedas oma discgolfi ketast otsid, taamal loomade hääled, oli ka täiesti uus kogemus,“ lisab noormees ning ütleb kiidusõnad Kõrvemaa aadressil: „Kõrvemaa meeldib mulle sellepärast, et seal on mäed, kus on tore talvel suusatada, seal on mets ja rabad, kus sa saad läbida erinevaid matku. Mulle meeldib selle paiga mitmekesisus.“

Johannes Lilover

Johannese arvates tasub kõikidel inimestel loodusesse minna, tema ise oma sõnul teisiti enam ei saagi. „Pikalt siseruumides olles hakkab mu pea täiega valutama, ma ei tea, kas see tuleb päevavalgustusest või umbsusest, aga mu keha päriselt kannatab, kui ma olen liiga kaua toas. Värske õhk on mulle hea ning õues läheb tuju alati paremaks,“ kinnitab ta.

„Soovitan kõigil igal võimalusel käia looduses ning proovida erinevaid hobisid ja uusi asju. Ma usun, et mida rohkem uusi asju sa katsetad, seda õnnelikumaks see teeb. Kui sa näiteks ei ole varem käinud räätsadega matkamas, siis proovi ära, see on siis nagu üks väike challenge,“ soovitab Johannes.

PS! Vaata siit ka Johannese videomeenutust.

https://www.youtube.com/watch?v=LeAzvqzuKYE&fbclid=IwAR3_Zh26KIsgSZHtolZPg-WeA5LtppftZi3xlo0Ybze10fzoO0tjghyAtws

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Kairi Killing / Maano Saareväli

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Mida silmas pidada talvistel jooksutreeningutel?

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus