Raudmeheks ei sünnita, vaid saadakse | Sportland Magazine

Jaga „Raudmeheks ei sünnita, vaid saadakse“

Raudmeheks ei sünnita, vaid saadakse

Aasta tagasi ei osanud Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder (45) uneski näha, et läbib täispika IRONMAN-i ja võib ennast täieõiguslikuks raudmeheks pidada.

IRONMAN 70.3 Otepää ja IRONMAN Tallinna läbinud Valdo räägibki järgnevas loos oma kogemusest, kuidas sportimine muudab elu. Tal on ka uus eesmärk – olla eeskujuks sõpradele ning kolleegidele, et nendega koos võistkonnana osaleda Otepääl või Tallinnas.

Mõni aasta tagasi näitas Valdo kaal 110 kg. Ta otsustas end käsile võtta ja hakkas 1. jaanuaril 2008 päevapealt trenni tegema ja jälgima, mida suhu pistab. Esimesed sammud olid sõna otseses mõttes rasked: jooksma minnes hakkas ta juba 500 m peal hingeldama, aga jonni ei jätnud. „Kehakaal hakkas vaikselt kukkuma ja distantsid pikenema, osalesin Tallinna sügisjooksul ja idanes mõte, et kunagi tahaksin maratoni joosta. Üksi aga ei tulnud tulemust, jooksin 2011. aastal poolmaratoni töö ja vaevaga ära, aga maratonile ei jõudnud. 2017. aasta alguses liitusin Kaisa Kuke trennirühmaga ja eelmisel aastal läbisin Tallinnas oma esimese maratoni,“ räägib Valdo ja lisab, et pikaaegse eesmärgi täitmine tekitas ülevoolavaid emotsioone. „Kui kolleegid ei oleks finišis oodanud, siis oleksin õnnest töinama hakanud,“ muigab ta.

Valdo Põder
Hea eeskuju projektis osalenud. Keskel treener Ain-Alar Juhanson, paremal Valdo. Foto: Jake Farra

Hea eeskuju projekt

Valdo oli oma suure eesmärgi täitnud, kuid tasapisi hakkas hinges kripeldama. Midagi oli saavutatud, aga uut sihtmärki polnud. Kaal näitas taas suuremaid numbreid ja trennikorrad jäid harvemaks. Appi tuli juhus, sest ühel päeval märkas Valdo Facebookis kuulutust, kus otsiti kandidaate Sportlandi hea eeskuju projekti, eesmärgiks treenida IRONMAN 70.3 Otepääks. Kohe ta ei reageerinud. Seedis paar tundi ja tegi siis otsuse kandideerida. Kulus jupp aega, et kuulutus uudistevoos üles leida, aga lõpuks see õnnestus, ja Valdo täitis taotluse. Mõne nädala pärast kutsuti ta vestlusele ja tehti ujumiskatsed. Veel paar päeva ootamist ja kirjakasti potsatas teade, et ta on üks neljast projektis osalejast, kes Ain-Alar Juhansoni treeningplaanide ja Sportlandi toel saab hakata triatloniks valmistuma.

Täielik muutus

Valdo tunnistab, et projektiga liitudes muutus ta elu täielikult. „Ain-Alar ütles kohe, et teeb treeningplaani, kuid ei hakka lapsehoidjaks. Ise pidi olema kõige tublim, et leida aeg ja motivatsioon,“ ütleb Valdo ja lisab, et regulaarseks trenniks aega leida oli väga keeruline. „Kõige raskem on alati välisukseni minek. Kui juba trennis kohal oled, siis on hea olla,“ kinnitab ta. Valdo täitis usinalt etteantud treeningplaanid ja seisiski juunikuus Otepää 70.3 triatloni stardis. „Oli üsna palav ilm. Ujumine ja rattasõit läksid ajaliselt kiiremini kui oskasin arvata. Aga sellest tekkis väike ülepingutus, mis maksis kätte jooksurajal, ja 16. kilomeetril sain haamri,“ meenutab värske triatleet. Katkestamismõtet siiski ei tulnud. „Kui on väga raske, siis seadki eesmärke samm korraga: enne ei kõnni kui selle posti juures, jooksen veel 20 m jne,“ kirjeldab Valdo. „Teise ringi kahes viimases punktis olin nii läbi, et ei toitunud enam teadlikult, vaid võtsin seda, mille järele isu oli: apelsini ja Coca-Colat. See vist aitaski viimased 2 km ära joosta.“

Valdo Põder
Otepää raskel jooksurajal Foto: Toomas Tartes / Sportfoto.com

Olla üks vähestest

Juba varem hakkasid Valdo mõtted liikuma ka IRONMAN Tallinna suunas, aga kuna Otepää lõpp tuli nii raskelt, ei julgenud ta osalemise otsust kohe vastu võtta. Ometi oli pool aastat korralikult trenni tehtud. Millal siis veel kui mitte nüüd? Lõplik otsus Tallinnas starti tulla sündis jalgpalli MM-i finaalipäeval. Kui suur osa maailmast otsustavat vutilahingut vaatas, tegi Valdo pika jooksutrenni (olles eelmistel päevadel teinud pika ujumistrenni ja rattasõidu) ja otsustas IRONMAN Tallinnal startida. „Kuni Otepääni oli kõik hästi äge, aga Tallinnaks valmistumine ei olnud enam niifun. See oli nagu täiskohaga töö ja tuli raudselt millegi (pere, maja, aia, kalapüügi) arvelt. Motiveeris mõte sellest, kui vähe inimesi üldse täispika triatloni läbi teeb, ja suur soov olla üks nende seast,“ ütleb ta.

Valdo Põder
Tallinna rattarajal Foto: Krissi Kõrv / Sportfoto.com

Ekstreemsed olud Tallinnas

IRONMAN Tallinn pakkus parajat katsumust, sest valitsenud kuumast hoolimata oli veetemperatuur paar päeva enne starti kõigest 6 kraadi. Võistluspäeval mõõtsid korraldajad 15 soojapügalat, kuid mitme kilomeetri ujumiseks on seegi jahedavõitu.

„Prooviujumist tehes oli nii külm, et ujumisliigutused ei tulnud välja. Kükitasin 10 minutit vees ja lasin vett kalipsosse, et keha harjuks, ja stardis hakkas ujumine õnneks kohe sujuma. Raskeks läks peale 1,8 km, kui prillid tõmbusid uduseks ja prillikumm tugevasti soonis. Lõpuks peatusin, tegin prillid puhtaks ja kohendasin asendit. Viimased 800 m olid head,“ kirjeldab Valdo ujumise muljeid.

Kogu täispikka triatloni võttis Valdo väga rahulikult. Rattarajale minnes pani selga rattariided ja jooksurajal kasutas spetsiaalselt jooksmiseks mõeldud varustust. „Ma ei tahtnud, et kõrvalised asjad hakkaksid segama. Teadsin, et võtan rahulikult, söön ja kogun energiat, valmistun segamatult järgmiseks alaks,“ räägib ta. Kokkuvõttes jõudis Valdo finišisse ajaga 11:43.54. „Olin väga rahul,“ nendib ta.

Positiivsed mälestused

Valdo on väga rõõmus, et hea eeskuju projekti kandideeris. „Veebruaris alustasime trennidega ja kogu poolaasta oli hästi äge. Mul ei olnud ära kukkumise hetki, vigastusi ega ületreenitust,“ on ta rahul. „Mälestused on ainult positiivsed. Ühistrenne oleks võinud rohkem olla, sest kuigi inimeste tasemed on erinevad, on koos tegemine ja info vahetamine motiveeriv,“ leiab ta.

Projekt tõi Valdo ellu palju uusi tuttavaid ning tunnustust ja tähelepanu sõpradelt ja perelt, aga ka tööandjalt. Otepää triatlonipäev kuulutati töö juures #Valdopäevaks. Iga lähem kolleeg tegi foto oma tegemistest ning hiljem kingiti päevakangelasele fotokollaaž ja spaapakett.

Uued väljakutsed

Valdole sobib projektipõhine treenimine – võtta üks kindel eesmärk ja selle poole liikuda. Praegu on mõtted seotud mõne maratoni jooksmisega. Väiksem siht on meelelahutuslik, ja sinna haaras ta sõbradki kaasa. „Meil on saunaklubi, kuhu kuuluvad minuealised mehed, kes peavad lugu heast söögist, karastusjookidest ja saunast. Leppisime kokku, et 30. aprilliks peavad kõik ujuma 2 km ettenähtud ajaga, tegema teatud arvu kätekõverdusi ja teatud aja planku hoidma. Ma loodan, et suudan neid spordipisikuga nakatada. Salasoov on teha sõpradega koos läbi võistkondlik Otepää või Tallinna triatlon. Olen öelnud, et mina võin teha ükskõik millist ala; valigu sõbrad ise, mis alal keegi tahab starti tulla. Võib-olla juhtub, et oleme järgmisel aastal mõnel triatlonil kohal.“

Eesti suurtel triatlonifestivalidel järgmisel aastal 15. juunil Otepääl ning 3. augustil Tallinnas saab osaleda nii individuaalselt kui võistkondlikult. Kui hakkad valmistuma, siis pane kõrva taha mõned Valdo nõuanded:

·     Kõik on võimalik, kui sul on eesmärk, soov ja tahe, aga sa pead pingutama. Niisama ei anta mitte midagi, ka sportlikke eesmärke ei saa niisama kätte.

·     Sporti ja spordivõistlustel osalemist pole mõtet karta. Alati on keegi sinust parem, aga ega sa kunagi viimaseks ka jää.

·     Spordist hea enesetunde saamiseks ei pea meister olema.

Tekst: Merilin Piirsalu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Vali oma treeningstiil!

Plaanid minna spordiklubisse, aga ei tea, millist trenni valida? MyFintessi treenerid seletavad oma klubi valikute põhjal erinevused lühidalt ja lihtsalt…

Järgmine postitus:

Nike aasta kümme kuumimat ketsi

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus