Spordibrändid mõtlevad keskkonnasäästlikult | Sportland Magazine

Jaga „Spordibrändid mõtlevad keskkonnasäästlikult“

Spordibrändid mõtlevad keskkonnasäästlikult

Taaskasutatud materjalidest valminud rõivad pole enam ammu keskkonnaime – spordirõivaste brändid on juba mõnda aega liikunud kursil, et üha enam riideid, aksessuaare ja spordijalatseid valmiks ümbertöödeldud plastjäätmetest.

Sportlandis Helly Hanseni, Roxy ja Quiksilveri brändide hea käekäigu eest hoolitsev Annika Tuisk tunnistab, et tehnoloogia areng võimaldab kogutud plastpudelistest toota materjale, mis sobivad ka kõige nõudlikumale kliendile. „Quiksilveri partneriks selles tegevuses on USA ettevõtte Unifi, kes tootab ümebrtöödeldud plastikust materjali Repreve. Repreve’st toodetud surfipüksid on ülitehnilised ja mugavad. Tasub mainida, et ühe püksipaari valmistamiseks kulub keskmiselt üksteist pooleliitrist plastpudelit. Aastaks 2020 on võetud eesmärk, et absoluutselt kõik Quiksilveri kollektsiooni hittooted valmivad sada protsenti taaskasutatud materjalidest,” avaldab brändijuht.

Quiksilver

„Sellele lisaks valmib ka vähemalt 60 protsenti lumelauajopedest ja osa seljakotte taaskasutatud materjalidest. Kusjuures, taaskasutatud materjalidest tehtud mäeriided on tõesti tehniliselt väga hea kvaliteediga,” lisab ta.

Roxy bikiinide puhul saab samuti kindel olla, et need peavad vastu nii päikesele, soolasele veele kui ka päikesekaitse kreemidele. Repreve materjal mängib tähtsat rolli ka Roxy surfipükste valmimisel.

Hea on ka teada, et ümbertöödeldud plastpudelitest tehtud tooted tunneb ära spetsiaalse pudelikujulise sildi järgi.

Roxy

Muutused värvimistehnoloogias

Muide, alates eelmise aasta talvekollektsioonist on Quiksilver asunud lumelauariiete valmistamisel kasutama SpinDye® meetodil värvitud kiududest tehtud kangast, mis on väiksema veekuluga ning ühtlasi kasutatakse protsessis kuni 90 protsenti vähem kemikaale. „Selle meetodi puhul lisatakse värvipigment kiududes sisse, mitte ei värvita hiljem kangast,” täpsustab Annika Tuisk ja lisab: „Kuigi alates sügisest on meetodit kasutatud vaid üksikute toodete puhul, siis senine vastukaja on olnud väga positiivne, mis annab tulevikus koostööle kindlasti hoogu juurde.”

Helly HansenHelly Hansen on mõeldud kestma

„Helly Hansen jälgib väga täpselt, kuidas ja kust materjalid on hangitud ning kui loodussõbralikult on käitutud ressurssidega – 90 protsenti kasutatavast tekstiilist omab Bluesign® sertifikaati. Brändi skandinaavialik disain on nägus mistahes hooajal ja tänu kõrgele kvaliteedile on toodete eluiga pikk,“ lausub brändijuht.

Olenemata brändist on hetkel ka probleemiks toodete pakendamine, sest tehasest poodi jõuavad kõik riided eraldi plastikkottides. „Loodan, et ka see muutub!”

Annika isiklik lähenemine keskkonnasäästlikkuse teemal on sarnane Helly Hanseni valitud suunale. „Eelistan pikaealisi tooted ja püüan välida kõike kiiret – moodi, toitu. Joon kohvi tassist ja söön toitu päris nõudest,” ütleb ta.

O’Neill koolitab inimesi läbi keskkonnateemalise haridusprogrammi

O’Neilli brändijuhi Janno Viilupi sõnul on Sportlandis saadaval taaskasutusplastist toodetud materjalidest valminud surfipüksid, bikiinid ja talvehooajal suusariided.

„Ettevõtte looja, kuid tänaseks meie seast lahkunud, Jack O’Neill rõhutas alati ookeani hoidmise tähtsust. Ta viis 1996. aastal alguse saanud mere- ja keskkonnateemalise haridusprogrammi raames lapsi purjekaga merele ja tegi põhjalikku selgitustööd looduse hoidmise ja puhastamise vajaduse teemadel,” tutvustab Janno ja lisab, et tänaseks on programmis osalenud juba üle 100 000 inimese.

Ookean, millest on kunagi sündinud ka O’Neill, on täna plastikjäätmetest ohustatud rohkem kui kunagi varem. Ka oma kampaaniates näitab bränd tarbijatele meid ümbritsevates vetes valitsevat tegelikku olukorda, üritades inimesi läbi selle mõtlema ning oma tarbimisharjumusi muutma panna. Sellest traagilisest olukorrast on inspireeritud ka O’Neill Blue kollektsioon, mille valmistamiseks lõi ettevõte käed firmadega Bionic, Repreve ja Econyl.

O'Neill

Bränd suunab mõtteviisi

„Minu jaoks on väga sümpaatne mõte, et plastikut ei aeta lihtsalt prügimäele ning pudelid leiavad nii-öelda uue elu inimeste seljas. Tore, kui bränd mõtleb ka tulevastele põlvedele, kellel peab siin planeedil samuti hea elada olema ning suunab tarbijaid ostma taaskasutatud materjalidest valminud asju,“ lausub Janno.

„Lisaks tehakse selgitustööd prügi sorteerimise olulisuse teemal. Kindlasti on just see ka mind rohkem keskkonnale mõtlema ja tarbimisharjumusi ümber kujundama suunanud. Igasugune jäätmete sorteerimine on tänapäeval väga lihtsaks tehtud ning loomulikult kasutan ka mina neid võimalusi,” kinnitab ta.

O'Neill

adidas sihib kõrgele

adidas oli Sportlandi brändijuhi Pertti Pritsi sõnul üks esimesi suuri spordirõivaste tootjaid, kes ümbertöödeldud plastikust materjalid kasutusele võttis. „Kui hetkel on taaskasutatud materjalidest valmistatud toodete osakaal veel üsna marginaalne, siis aastaks 2023 on brändi suureks eesmärgiks jõuda olukorrani, kus see näitaja oleks sada protsenti,” ütleb Pertti.

Hetkel on ettevõtte suurimaks partneriks keskkonnaorganisatsioon Parley for the Oceans, mis tegeleb muuhulgas nii ookeanist plastiku väljakorjamise kui teavitustööga. „Käed koostööks löödi umbes neli aastat tagasi,” teatab brändijuht.

Katsetab tehnoloogiatega 

2015. aasta algul sai avalikuks esimene adidase Futurecraft 3D-disainil valminud jalanõu prototüüp. Ettevõtmise idee oli valmistada jalatsi ülemine osa ümbertöödeldud plastjäätmetest ning alumine osa printida ookeanist välja korjatud polüestri ja kalavõrkude jääkidest. Toonaseks unistuseks oli asuda otse poes tootma klientidele just nende jalakuju ja jooksustiiliga ülitäpselt arvestavaid spordijalatseid.

adidas„Täna valmivad koostöös lisaks jalanõudele ka riided. Kusjuures ühe spordijalatsi tegemiseks kulub keskeltläbi 11 pooleliitrist plastikpudelit ja T-särgi jaoks, olenevalt suurusest, läheb vaja vähemalt kaheksat pudelit,” toob Pertti välja ja lisab, et poes tunneb tooted ära spetsiaalse adidas Parley märgistuse järgi. „Hetkel on Eestis müügil nende treeningtooted ning ühte tüüpi jooksujalanõu. Järgmise aasta kevadest on oodata rohkem tooteid.”

Pertti hoolitseb ka ise selle eest, et ka tema ökoloogiline jalajälg võimalikult väike oleks. „Sorteerin prügi, viin pudelid ära. Keskkonnaga seotud teemadele mõtlen päris tihti, eriti kurvaks teeb mind poodides valitsev olukord, kus võib tihti juhtuda, et tassid koju rohkem prügi kui toitu. Liiga palju asju on plastikusse pakitud. Loodan, et see trend lähiajal muutub,” lisab ta.

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: tootjad

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Lisa kiirust Nike Zoomi jalatsitega

Kiirus on võtmesõna treening- ja jooksujalatsite puhul, mis arvestavad iga jooksja vajadusi, olgu tegemist maailmaklassi maratoonariga või harrastussportlasega, kes ihkab…

Järgmine postitus:

Eesti võrkpallinaised lähevad esmakordselt EM-ile!

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus