Teet Daaniel: talisuplemisega tegeledes ei tohiks ühtki trepiastet vahele jätta | Sportland Magazine

Jaga „Teet Daaniel: talisuplemisega tegeledes ei tohiks ühtki trepiastet vahele jätta“

Teet Daaniel: talisuplemisega tegeledes ei tohiks ühtki trepiastet vahele jätta

Üha enam populaarsust koguv talisuplus on tekitanud palju elevust, aga samas ka hulga küsimusi, millele püüdsime vastused leida Teet Daanieli abiga.

Teet on hariduselt meedik, kes töötab igapäevaselt Viimsis asuvas „Nordswim“ ujumiskoolis juhina. Kaks ja pool aastat tagasi pälvis ta tähelepanu sellega, et ujus esimeses eestlasena üle La Manche’i väina Inglismaalt Prantsusmaale. Ocean’s Seven Challenge’i raames oli ta varasemalt ületanud Gibraltari väina Euroopast Aafrikasse ning Santa Catalina väina Los Angelese lähistel. Segase olukorra tõttu maailmas on see väljakutse pausile pandud, kuid Teet käib hoolimata ilmast igal nädalal meres ujumas.

Teet, kuidas hoiad end hetkel vormis, kui ujulad on suletud?

Teen trenni edasi, et hoida keskpärasust. Spetsiaalset ettevalmistust väljakutse jaoks pole mõtet teha, kui seda ei saa rakendada ning meil puudub igasugune info, millal uks avaneb. Ilm sportimist ei takista, käin igal nädalal kolm korda välijõulinnakus, kaks korda ujumas ja sama palju jooksmas, et hoida end vormis. Kui ujulad lubatakse jälle avada, jätkan enda loodud koolis treeningute juhtimist. Meil käib kokku ligi 300 last, keda juhendab kuus treenerit. Soovi korral annan ka eratunde, nii täiesti algajatele kui edasijõudnutele.
 
Miks talisuplemine on praegu nii populaarne?

Aja jooksul on selgunud palju positiivseid faktoreid, miks seda on hakatud rohkem harrastama ning siinkohal on ka teadus tegevusele järele jõudnud ja kindlaks teinud karastamise tervendava mõju kehale, aga ka vaimule. Suur põhjus on muidugi eufooria, tahe alistada väljakutset, tekitada kambakesi elevust ja saada läbi selle tähelepanu. Kuna tegevus on läinud massidesse, siis ei saa kindlasti väita, et kõik mõtlevad ainult tervise peale ja vaid selle tõttu karastavad. Julgelt pooled janunevad kindlasti väljakutse järele, tasub meenutada kasvõi hiljutist jää-ämbri väljakutset. Aga igal juhul ei tule see kahjuks, kui järgitakse enesetunnet ja elementaarseid ohutusreegleid.

Teet Daaniel

Palun kirjelda selle peamiseid positiivseid mõjusid kehale ja vaimule?

Külma vette minnes inimesed tavaliselt kiljatavad ning kõik need väljaelatavad emotsioonid mõjuvad vaimule positiivselt ning organism hakkab tootma hormoone, mis tekitavad heaolu tunnet. Keerulisemalt väljendudes tekivad adrenaliin, endorfiinid, noradrenaliin ning beetaendorfiin, mis toimivad nagu antidepressant. Lisaks vaimsele kasutegurile ei tohi ka keha ennast unustada ehk kõige tähtsam on immuunsuse hoidmine ja tõstmine. Taliujumine on hea meede viirustest eemalehoidmiseks, sest terve organism seljatab viirused. Loomulikult ei saa väita, et ükski talisupleja pole kunagi haigeks jäänud, aga tegu on väga harvade erandjuhtudega ning põhjused võivad olla väga erinevad. Külmas vees viibimine tagab aktiivsema vereringe, veresoonte tervise, parema termoregulatsiooni. Külma ja kuuma vaheldumine parandab veresoonte elastsust ning tagab parema verevarustuse.

Mida peab algaja silmas pidama ning milliseid vigu vältima?

Ülekaalukalt suurim viga on see, kui minnakse üksinda ujuma ja seda mitmel põhjusel. Iga inimese organism võib käituda väga erinevalt ja üksinda vette minnes pole kõrval inimest, kes ohtu sattudes aitaks. Külmas vees kangestub keha väga kiiresti ja inimesed pole siis suutelised ennast ise aitama. Võib kõlada misterbiinilikult, aga mina soovitan alguses lihtsalt võtta end rannas trikoo või ujumispükste väele ja jalutada külmas õhus. Järgmise sammuna minna jalgupidi vette. Tähtis on läbi teha kõik sammud, mitte astuda redelil viis astet korraga.

Vette tuleks minna hästi rahulikult ja korrapäraselt sügavaid sisse-välja hingamisi tehes. Hingamisega võib alustada juba kaldal, see aitab leida tasakaalu ja nii on lihtsam vees viibida. Algajatel soovitan alustada madalamas vees. Kui tegu on redeliga ujumiskohaga, siis kindlasti hoida redeli ligi. Külm vesi halvab ruttu keha. Kogenumad suplejad peaksid sügavamasse vette minnes kindlasti hindama kriitiliselt ujumisoskust ning ka neil võiks olla keegi kaasas. Kodus võib harjutada järk-järgult keha kastmist külma veega vannis või duši all.  Kangelast pole mõtet mängida.

Esmane tutvus peaks olema lühiajaline ja mitte kestma üle minuti, kuid esmatähtis on jälgida enesetunnet. Selle tegevusega pole ju kiiret, talv ja külm vesi ei kao ära. Tähtis on õppida oma keha külmas vees tundma, õpetada teda uue rutiiniga. Samm-sammult võib veesolekut kümne sekundi kaupa pikendada kuni näiteks kahe ja poole minutini. Sellest ajast piisab kehale mõju avaldamiseks. Liiga pikalt vees olles võib ka sõrmed-varbad ära külmetada.

NB! Me ei tea kunagi kuidas meie organism käitub ja reageerib esmasel kokkupuutel külma veega! Kaasuvate haigustega inimestele pole talisuplus soovitatav, kuid kodus võib proovida külma dušiga keha tunnetada, suhelda perearstiga jne.

Teet Daaniel

Milline on talisupluse dresscode?

Selga tuleb igal juhul panna ujumisriided, isegi lühike kalipso on enesepetmine. Samuti ei soovita kasutada neopreen sokke ja kindaid, sest jäsemed on keha nõrgimad lülid ja nii kaob tunnetus ära kaua võiks vees viibida. Jalga võib panna kasvõi tavalised kummijalanõud, mida ka basseinis kasutatakse. Ise olen kasutanud riidest sokke, kui põhi kivine, pinnas jäine ning lumi külm. Siinkohal ei tohi kuivi sokke koju unustada, sobivad ka villased sokid. Väga ettevaatlik tuleb olla jääga, sest külmas vees kaob tunnetus ja endalegi märkamatult võid end jääga vigastada. Pähe tuleb panna müts ning kaldale võtta kaasa võimalikult laiad riided lihtsa lukusüsteemiga, ilma paelteta jalanõud. Märjana veest tulles on näpud kanged ning riided peab ruttu selga saama. Kõige tähtsam on märjad riided kiiresti seljast ära võtta ning keha ära kuivatada. Vägagi soovitatav on kaasa haarata soe tee, mille temperatuur võiks olla 38-40 kraadi.

Kas külmast veest sauna minna on ikka tark mõte?

Külmast veest tulles võtab keha ülessoojenemine aega mitu tundi. Immuunsuse tõstmiseks oleks hea kui keha toodaks ise soojust. Vaid saunas soojenedes muutub keha laisaks. Pigem treenida nii, et sauna vaid mõnikord ja ka sel juhul kuni 40 kraadiga. Kindlasti ei tohi minna kuuma sauna, sest veest tulles on naharetseptorid tuimad, ei tunneta kuumust ning võib tekkida nahapõletus/kahjustus, vererõhk langeda ning pea võib hakata ringi käima. Vastupidi tehes, ehk kuumast veest külma veekokku minnes ei ole immuunsuse efekt nii suur, kuna keha ei pea nii palju sooja tootma, aga parandab veresoonte tervist.

Lõpetuseks ütleb Teet, et minge kambakesi, see tekitab eufooriat ja aitab eneseületusele kaasa, muidu jääte kaldale kõhklema. Esmalt mõelge tervisele ja seejärel pildistamisele!

Kommenteerib Sportland Eesti brändijuht ja talisupluse harrastaja Annika Tuisk:

Annika Tuisk

„Saunast lumme või tiiki hüpatud sai juba lapsena, aga viis aastat tagasi talvel Helsingis Löyly saunas sai esimest korda meres ujutud See tekitas koheselt vaimustust – soe saun, ilusad vaated ja tume, tormine meri, sellele ma ei suutnud vastu võidelda.
Praegu kasutan igat võimalust 1-3 korda nädalas meres käia (eelistan alati merevett). Käin meres pärast sauna ja sauna vahele, ootan alati rahulikult, et keha oleks uuesti üles soojenenud, enne kui taas lavale lähen. Väga mõnus ja värskendav on väike suplus ka pärast jooksmist. Vahel lähen ka lihtsalt vette, nagu õige talisuplus ette näeb.
Taliujumine on mulle õpetanud, et inimese keha talub palju rohkem, kui oma peas eeldame. Veidi ju ikka proovid piire nihutada ning olla vees kauem, ujuda pikemalt jne. Tänu sellele kogemusele olen hakanud ka talvel surfama, kuigi mõned aastad tagasi tundus see liiga ekstreemne.“

Tekst: Kärt Radik

Fotod: erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

MyFitness innustab treenima aasta läbi

Eva Ottas, MyFitnessi Baltikumi spordiklubide treeningute juht soovitab aktiivse spordieluga suvel jätkata ja liituda erisuguste rühmatreeningutega. Uudisena on MyFitnessi klubide…

Järgmine postitus:

Rauno Sappinen: olen ründaja ning minu kõige tähtsam ülesanne on lüüa väravaid

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus