Tõukekelgumatk – talve ägedaim seiklus Kõrvemaal | Sportland Magazine

Jaga „Tõukekelgumatk – talve ägedaim seiklus Kõrvemaal“

Tõukekelgumatk – talve ägedaim seiklus Kõrvemaal

Tõukekelgumatk pakub alati väikest elevust ja palju rõõmu. Kui valida sobiv tempo ja jõukohane distants, siis saavad sellega hakkama kõik.

Tõukekelkudega matkamine on hea vaheldus erinevate talviste tegevuste reas. Sobib hästi ka nendele, kes ei ole suusatajad, aga soovivad värskes õhus liikuda. Kindlasti on tõukekelgumatk seikluslik ning viib kohtadesse, kuhu muidu võib-olla ei satuks. Millised tõukekelgud ja matkavõimalused on Kõrvemaal ning mida enne kelgule astumist teada võiks, sellest räägivad lähemalt Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse perenaine Marilin Pehka ja Kickbike OÜ esindaja Ilo Suurmets.

Kaasaegsed kelgud on kerged ja kiired

Kõrvemaal on kasutusel kaasaegsed, kerge aluraamiga, minimalistliku välimusega ja rikkaliku lisavarustuse võimalusega sportlikud tõukekelgud Kickspark MAX, mis on mõeldud just aktiivseks kelgutamiseks. Need sobivad nii lastele, noortele kui ka igas vanuses täiskasvanutele, sest juhtraud on reguleeritav ning vastavalt sõitja pikkusele saab selle sobivale kõrgusele asetada.

Tõukekelgumatk Kõrvemaal

Tänu laialdasele lisavarustusele on tänapäevase tõukekelguga võimalik talvel matkata praktiliselt kõikjal. Kui panna kelgule alla laiad lumejalased, saab ette võtta retki nii lumistel metsaradadel, lagendikel-põldudel, kinnituisanud külateedel kui ka lumistel veekogudel.

Kui varustada kelk spetsiaalsete jääjalastega, avaneb võimalus lumevabal mere- või järvejääl ette võtta mõnusalt pikki retki. Jääjalased teevad kelgu kaalult kergemaks, oluliselt kiiremaks ja hoolükkamise lihtsamaks. Kokkuvõttes tähendab see, et väiksema vaeva ja lühema ajaga on võimalik läbida pikemaid distantse.

Lisades koeraveo adapteri ja piduri, saab ette rakendada ühe või kaks koera ning siis avaneb täiesti uus tõukekelgutamise maailm. Koos neljajalgse sõbraga saab matkata nii, et koer tõmbab kelku ja kelgutaja tõukab vajadusel hoogu juurde.

Paigaldades kelgule lisaks korvi on võimalus retkele kaasa võtta piknikuvarustus või vahetusriided, mida muidu peaks vedama seljakotis.

Tõukekelgumatk Kõrvemaal

Kõrvemaa tõukekelgurajad

Kõrvemaal on tõukekelguga sõitmiseks ette valmistatud spetsiaalsed rajad, kus koos retkejuhiga võetakse ette nii põnevad laskumised kui ka võrratud metsarajad. Valida saab 8 km või 4 km pikkuse matkaraja vahel.
Lühem matkarada on viitadega tähistatud ning kui rentida Kõrvemaalt tõukekelk, saab loodust ja talverõõme iseseisvalt avastama minna.

Kuna lund ja külmakraade on meil olnud vaid napp kuu aega, siis on tõukekelgu hooaeg alles alguses. Kui lund tuleb juurde, siis tehakse Kõrvemaal põnevaid radu kindlasti veel. Üks asi on aga kindel, suusaradadele kelkudega minna ei tohi.

Lisaks ülalmainitud kelkudele saab Kõrvemaalt laenutada ka nn kunagise soome kelgu välimusega klassikalisi tõukekelke, millel on ees iste ning millega saab ka väiksemad lapsed matkale kaasa võtta.

Tõukekelgumatk Kõrvemaal

Kus tõukekelguga sõita?

Kõige mugavam on sõita hooldatud rajal, aga tegelikult saab sõitu nautida ka mujal kinni tallatud ja hooldatud lumeradadel, jää peal või hoopiski kooriklumel. Vahel sobib ka metsavahe autotee, kui seal on lumi kinni sõidetud. Tuleb aga jälgida, et lumejalaseid ära ei kraabiks, seepärast ei ole hea mõte liikuda tõukekelguga näiteks kergliiklusteedel, kus kasutatakse libeduse tõrjeks kivigraanuleid. Need võivad lumejalased ära kraapida ning siis väheneb kelgu libisemine. Ka pehmel ja sulalumel ei taha kelk hästi libiseda.

Kuidas sõita?

Kõige paremini õpetab sõidunippe muidugi praktika, kuid hea on enne esimest sõita ka pisut teooriaga tutvuda.

·      Hoo andmisel on oluline, et tõuge toimuks toetusjala kanna tagant ja hoogu andev jalg toetuks päkale. Kui tõuge antakse toetusjala eest, siis pidurdab tõukejalg hoogu.
·      Hoogu võiks anda kahe jalaga vaheldumisi. On neid, kes tahavad alguses ainult ühe jalaga tõugata, aga peale mõningast katsetamist ja julgustust läheb ka teine jalg töösse, sest muidu on ühele jalale langev koormus liiga suur ja sõit väsitav.
·      Tasasel pinnasel aitavad paremini libiseda pikad ja rahulikud tõuked, mäkke sõites on kergem liikuda lühikeste ja tihedate tõugetega.
·      Kõige paremini saab hoogu anda, kui kasutada lisaks jalatõukele ka oma ülakeha raskust. Selleks aga peab kelgu sanga võimalikult madalale asetama, et keha saaks kelgule kallutada.
·      Pööramisel tuleb tõukejalg asetada kelguraua välisküljele ning tõukel juba kelk pöörabki. Märksõnadeks on keharaskus ja tasakaal – kelk pöörab näiteks oluliselt paremini vasakule, kui keharaskus toetada juhtauast kinni hoidvale paremale käele ja vasakule jalale. Laskumisel saab juhtimiseks kastuda ka ühe kannaga pidurdustehnikat.
·      Kui kelgule pole paigaldatud lisavarustusena pidurit, siis pidurdamine käib jalaga, kas siis ühe jalgaga jalaste vahelt keskelt või mõlema kannaga, surudes need lihtsalt jalaste vahele lumme nii, et varbad jäävad seisutugedele. Kandadega on ka kõige turvalisem laskumistel hoogu kontrollida ja vajadusel natuke pidurdada.
·      Kui aga kiirus on suur ja kandade maha panek ei aita, siis tuleb lihtsalt kelgust lahti lasta, et mitte koos sellega hange lennata (kõige mugavam on seda teha laskumisasendis).

Tõukekelgumatk Kõrvemaal

Turvalisus eelkõige

Kõige tähtsam on alati nii enda kui kaaslaste turvalisus. Tihti kohtab retkedel inimesi, kelle jaoks on kelgusõit kas elu esimene kogemus sellise sõiduvahendiga või meeldiv mälestus lapsepõlvest. Tänapäeva tõukekelk on aga kiire sõiduvahend, eriti laskumistel ning vajab teatud olukordades ikkagi natuke teadmisi ja kogemusi.

Rajal peab arvestama sellega, et kõikidel oleks manöövriteks ruumi. Kui sõidetakse grupis, siis tuleb laskumistel jätta piisavalt pikk ja turvaline vahe, sest paljudel kipub kelk poole laskumise peal oma suuna võtma ega taha enam sõna kuulata. Paratamatult lõppeb nii mõnigi uljas mäest alla kihutamine lumehanges. Piisavalt pikk vahe eeslaskujaga annab võimaluse vajadusel reageerida, et talle mitte otsa sõita.

Kui suured on kiirused ja koormus?

Mida rohkem kogemusi ja vastupidavust, seda suuremat kiirust saab arendada. Muidugi sõltub kiirus ka kelgutamise eesmärgist. Rahulikul loodusretkel lumistel metsateedel liigutakse aeglasemalt kui kiires trennis siledal merejääl. (Muu hulgas sõidetakse tõukekelkudega pikki maratone ja nii on näiteks 100 km läbitud merejääl natuke rohkem kui 3,5 tunniga, mis teeb keskmiseks kiiruseks pea 30 km tunnis.)

Kindel on aga see, et iga tõukekelgusõit on seikluslik ning paneb proovile nii koordinatsiooni kui ka tasakaalu. Kui võrrelda tõukekelgutamist mõne muu sportliku tegevusega, siis kõige sarnasem on see tõukerattasõiduga. Mõlemal juhul võib tekkida küsimus: mis see jalaga vibutamine siis ära ei ole? Aga kui läheneda tegevustele sportlikult ja kasutada õiget sõidutehnikat, saab üpriski korraliku koormuse nii ala- kui ka ülakeha. On ju üsna levinud võrdlus, et tund tõukerattasõitu võrdub kahe tunni jalgratta sadulas istumisega.

Tõukekelgumatk Kõrvemaal

Mida veel silmas pidada?

Kui varem pole tõukekelguga matkamas käinud, võiks alustada mõõduka koormusega. Distantsi võiks mõõta pigem ajas ehk üldjuhul on üks tund värskes õhus täitsa paras esimeste tõukekelgu tiirude tegemiseks. Kõrvemaal võiks selleks valida näiteks 4 km matkaraja, millel kelgutades saab mõnusa füüsilise koormuse kõrval ka talvist loodust nautida.

Tempokamal matkal tuleks riietuda sportlikult ja kihiti, nagu suusatama minnes. Loodusvaatlusega matkale oleks mõistlik soojem jope selga panna. Hea on kaasa võtta ka seljakott joogi ja lisakihi riietusega, et see näiteks pildistamispeatuste ajaks vajadusel selga tõmmata. Jalga võiks panna tugevama tallamustriga jalatsid, et hea oleks mugavam hoogu tõugata.

Täiskuu Kõrvemaal_UrkiNB! Sel nädalavahetusel Kõrvemaal

Täiskuu tõukekelgumatk – 29. jaanuaril, 18.30-20.
Treeningretk tõukekelkudega ja loodusvaatlus – 30. jaanuaril kell 11-12.30 ja 14.30-16.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

MyFitness innustab treenima aasta läbi

Eva Ottas, MyFitnessi Baltikumi spordiklubide treeningute juht soovitab aktiivse spordieluga suvel jätkata ja liituda erisuguste rühmatreeningutega. Uudisena on MyFitnessi klubide…

Järgmine postitus:

Õigesti valitud riietus muudab talvel sportimise mugavaks ja nauditavaks

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus