Tristan Ots: luumurd mind ei peata

Tristan Ots (13) alustab 1. septembril õppimist Tallinna Saksa gümnaasiumi 7. klassis ja kuigi algav kooliaasta tekitab temas mõningal määral ärevust, siis samal ajal ootab ta seda väga.

Pole just väga üllatav, et teismelise poisina ei too Tristan esmalt välja mitte aineid, mis talle koolis käimise juures meeldivad, vaid tunnistab, et naudib eelkõige vahetunde. Kui natukene edasi pinnida, siis tõstab ta koolitundidest esile kehalise kasvatuse, mis aitab tal hoida end füüsiliselt heas vormis, matemaatika, sest Tristan on andekas peastarvutaja ning kunsti- ja tööõpetuse tunnid, sest talle meeldib luua asju oma kätega.

Aga miks talle kõige rohkem just vahetunnid meeldivad? Sest siis on võimalik minna kooli kõrvale skateparki. Nimelt, kui parasjagu koolipinki nühkida pole vaja, suundub Tristan tegelema ühe oma kõige lemmikuma tegevusega – rulatamisega! „See annab nii vabastava tunde, tekitab närvikõdi ja mis peamine, ma saan veeta kõige paremat aega koos enda sõpradega,“ tunnistab noormees ise, lisades, et rula peale astudes tekib kohe „selline rahulik ja keskendunud tunne“.

Armastab ekstreemsust

Skate’imine on Tristani elus tegelikult alles lühikest aega nii olulist rolli mänginud. Ta on rulatanud kõigest aastakese, aga nüüd, kui pisik on juba sees, on ta otsustanud jääda selle ala juurde veel pikkadeks aastateks. „Jõudsin selle alani nii, et mu sõber hakkas sõitma ja mõtlesin, et proovin siis ka,“ meenutab ta umbes aastatagust aega. „Esimesed katsetused läksid üllatavalt hästi, kuigi kukkusin ka palju, aga see ei peatanud mind ja tänu sellele arenesin ka kiiresti.“

Kuigi Tristan pole veel rulatades ühtegi luud murdnud, on ta olnud sellele päris lähedal – ta oleks äärepealt murdnud tervelt kolm sõrme. „Olen kindel, et kunagi mõni luumurd ka tuleb, aga see ei peataks mind!“ lubab ta, tunnistades, et on terve elu tegelenud ekstreemsemate aladega. Näiteks teinud batuudil saltosid, mistõttu ta ema vahepeal natukene pabistab, aga üleüldiselt suhtuvad vanemad tema hobidesse julgustavalt.

Kuigi rulamaailmas Tristanil ühtegi kindlat eeskuju ei ole, siis mõne sõitja moodi tahaks ta olla küll. „Minu eeskujud on pigem välismaalt: Yuto Horigome, Spencer Barton, Aaron Jaws Homoki,” avaldab ta. Kas ta loodab ka ise mõnele suurele võistlusele jõuda? „Muidugi!“ kõlab vastus.

Hindab Vansi brändi

Ühele õigele skater’ile kohaselt eelistab Tristan rõivaid ja jalanõusid, mis kannavad Vansi logo. „Oma esimesed skater’i tossud ehk Vans Old Skoolid sõitsin täiesti ribadeks!“ räägib ta. „Hindan Vansi juures välimust ja kvaliteeti, riiete lahedat stiil ja kuna Vans on skate’iga seotud, siis paljud rulatajad kannavadki just selle brändi tooteid.”

Riided valib Tristan välja vastavalt oma maitsele. „Seda on raske kirjeldada – laiad püksid, T-särk, pusa, beanie-stiilis müts, kõrged sokid, ketsid või tossud,“ võtab ta lühidalt oma igapäevase riietevaliku kokku. „Ilma mütsita mind tavaliselt ei näe. Ja madalaid sokke ka kindlasti ei kanna.“

Saabuvaks kooliaastaks koolikotti valides proovib Tristan arvestada eelkõige sellega, et sinna saaks ka rula kinnitada. Muidugi on oluline ka see, et kott mahutaks piisavalt asju ega oleks liiga suur. Kui aga peaks valima, kas kotti mahutada õpikud või rula, on vastus lihtne: „Ma valiksin pigem rula.“

Tekst: Keilit Aedma

Fotod: Kertin Vasser / erakogu