Worldloppeti maratonisari paneb proovile | Sportland Magazine

Jaga „Worldloppeti maratonisari paneb proovile“

Worldloppeti maratonisari paneb proovile

Suusahooaeg on alanud ning käima on läinud ka maailma suurim suusamaratonide sari Worldloppet.

Iga tõsine harrastussuusataja tahab vähemalt kord osaleda mõnel välismaratonil ja kahekümne eri suusasõiduga Worldloppeti maratonisari on selleks hea võimalus. Olgu siis valikuks sarja klassikud Vasaloppet, Finlandia-hiihto või Birkebeinerrennet või eksootilisemad suusasõidud Hiinas või Austraalias. Lemmiku leiavad nii klassikalise kui ka vabastiili austajad ning valida saab pikemate ja lühemate distantside vahel.

Vasaloppeti finiš
Vasaloppeti finiš

Tartust Itaalia ja Prantsusmaani

Neljal välismaratonil on sõitnud Nike Eesti esinduse juht ja harrastussuusataja Rainer Tops. „Oleme sõpruskonnaga asja rahulikult võtnud ja pole üle ühe välismaratoni aastas eesmärgiks seadnud. Nüüdseks olen käinud Vasaloppeti, Marcialonga, Birkebeinerrenneti ja Transjurassiene’i maratonil,“ ütleb Rainer ja lisab, et mõistagi on ta suusatanud ka kodumaisel Tartu maratonil. „Ideaalis võiks läbitud maratonide arv kahe võrra suurem olla, aga õnnetuseks sattusime Birkebeinerile ja Transjurassiene’i kordadel, kui need ära jäid. Ehk siis seal tuli käia kaks korda,“ saab Raineri jutust selgeks, et ilmaolud ei pane proovile mitte ainult Tartu maratoni korraldajaid.

Lund on nagu on

Iga suusamaraton on alati omanäoline, sest pole olemas kaht samasuguse ilmaga sõitu. Kuna suusatamine sõltub suuresti ka suusast, on määrav roll sellelgi, kuidas määrimisega läheb. Raineri esimene välismaraton oli 2012. aasta Vasaloppet ning viimane möödunud aasta Transjurassiene Prantsusmaal. Just viimast peab ta kõige raskemaks, sest maratonipäeval ilm muutus ja rada oli eri kohtades väga eriilmeline. „Sel korral läksime määrdega alt ja tuli omajagu kannatada. Eks oma mõju oli ka sellel, et ettevalmistus on viimasel paaril aastal olnud nõrgapoolne, sest lumega on olnud täpselt nii nagu olnud on. Kuna oleme rahulikud harrastajad, ei ole me hakanud ka Soome lumelaagritesse minema. Suvel-sügisel saab joosta ja natuke sõidame ka rulli, treenime nii palju, kui olud ja ajagraafik võimaldavad,“ räägib Rainer ettevalmistustest.

Birkebeineri radadel
Birkebeineri radadel

Lemmik on Birkebeiner

Worldloppeti maratonidest teatakse kahtlemata kõige rohkem legendaarset Vasaloppetit ja kuigi suusatajate seas kirutakse seda ühise stardi pärast, kus tagant startijad esimest nelja kilomeetrit pea tund aega sõidavad, on selle 15 000 kohta vähem kui viie minutiga siiski täis regatud. Ka Rainer tunnistab, et suure inimmassi ja pika distantsiga Vasaloppet on justkui Worldloppeti kuningas, aga talle on kõige rohkem meeldinud Birkebeiner Norras. „Karmilt pikad tõusud, raskusega kott seljas, aga samas ideaalsed olud: päike paistis, rada oli täiuslik, paar miinuskraadi jne. Kuigi rada oli raske, oli seda väga mõnus läbida,“ tuletab ta sõitu meelde. Elamusena meenutab Rainer ka korda, kui ta oli Birkebeinerile kohale sõitnud, kuid maraton jäi ära. „Mägedes olid tormituuled ja suusatajaid starti ei lubatud, aga sellest hoolimata võtsime sõidu pundiga ette ja sõitsime esimese suure tõusu ära. Tuul oli tipus nii kõva, et tahtis suusakepid ära viia,“ kirjeldab Rainer.

Marcialonga
Marcialonga

Eesmärgiks meistrimedal

Seni on Rainer koos sõpradega maratone valinud n-ö tähtsuse järjekorras. „Vasa on ju see kõige-kõigem ja sellest alustasimegi, siis Marcialonga jt, mis on ka populaarsed. Igal aastal istume maha ja otsustame, kuhu minna,“ ütleb Rainer. „Tahaks jõuda selleni, et ühel päeval oleks kümme maratoni tehtud ja Worldloppeti meistritiitel käes, aga see nõuab ka ühte kaugemat sihtkohta,“ räägib Rainer tulevikust.

Mis on Worldloppet?

Rahvusvaheline suusamaratonide ühendus Worldloppet loodi 1978. aastal Uppsalas. Esialgu kuulus sinna üheksa maratoni, kuid nüüdseks on nende arv kasvanud kahekümneni. Sarja maratone sõidetakse Euroopas, Ameerikas, Aasias ja Okeaanias ning sellesse kuulub ka Tartu maraton.

Tänavuse hooaja esimesed maratonid peeti augustis suusatamise mõistes eksootilistes paikades, nimelt Argentinas ja Austraalias.

Worldloppeti peakontor asub alates 2016. aastast Tartus.

WL_Master_medals

Worldloppeti meistrid

Pärast iga maratoni saab suusataja templi Worldloppeti passi ning kui ta on kogunud kümme templit, on ta ühtlasi välja teeninud Worldloppeti meistritiitli ja medali. Kuldmeistri nimetus antakse nendele, kes on läbinud kümme maratonide põhidistantsi. Hõbemeistriks saavad kümme maratonide lühisõitu või kombineeritult nii lühikesi kui ka pikki maratone läbinud suusatajad.

Praegu on maailmas 18 000 Worldloppeti passi omanikku.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu / Klubi Tartu Maraton

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Laura sügisene kunstiteos!

Tänavune sügis tuli Sportlandis eriti värviliselt, sest Sportlandi sügiskampaania tõi kokku Eesti ägedad superstaarid, andekad kunstnikud ja kvaliteetsed brändid. Kohe…

Järgmine postitus:

Kes on spordiaasta parimad?

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus